Keskmisel eestlasel üle 4470 euro pangakontol

Kui sa elad Kohtla-Järvel, siis on sul tõenäoliselt pangakontol seismas keskmiselt 1350 eurot raha. Kui sa peaksid elama aga näiteks Tallinnas, siis on sul pangakontol keskmiselt 6935 eurot raha.

Eesti Pank avaldab erinevat statistikat rahateemade kohta ning üheks põnevaks leiuks on hoiusejääk krediidiasutuse asukoha järgi. Kui Sind hakkas huvitama kui palju oli inimestel keskmiselt raha pangakontol sinu elukohas, siis vastuseid näed siit.

Sotsiaalpanganduse vaatenurgast oli põnev uurida ka tagatiseta tarbimislaenude krediidi kulukuse määrasid Eesti Panga statistikaveebis. Selgus, et keskmine laenukulu tagatiseta tarbimislaenu puhul on viimase aasta jooksul kõikunud 25 – 36 protsendi vahel.

Septembris oli vastav näitaja pisut üle 34 protsendi, mis isePankuri kontekstis tähendab 19% intressimääraga laenulepingut järgmistel tingimustel: 1000€ laenusumma, 12 kuud tagasimakse periood.

Kui kalkulaatorisse toksisin sisse 28 protsenti 1000€ laenusumma ning 12 kuulise tagasimakse perioodi juures, siis tuli krediidi kulukuse määraks 46,6%. Kuna enamus laene on siiski 60 kuu pikkuse tagasimakse perioodiga ning Rahapuu portfell näitab keskmiseks väljastatud intressiks 25%, siis 5000 euro suuruse summa laenamisel on krediidi kulukuse määr 34 protsendi ümber.

Tekib põhjendatud küsimus, et miks 1000€ laenamisel 12 kuuks 19 protsendise intressimäära juures on sama kulukas aasta baasil kui 5000 euro laenamine 28% intressiga 60 kuuks? Nimelt omavad aeg ja laenu kõrvalkulud  – lepingutasu, laenu hooldustasu, krediidikontrolli tasu, muud tasud – ääretult suurt tähtsust laenatava summa suhtes.

isePankuri laenukalkulaatorit rohkem uurides selgus, et nad on oma teenuse enamasti nii hinnastanud, et KKM jääb 30-40 protsendi vahele (ehk sinna, kus on ka Eesti keskmine).

Kuuülevaade: OKTOOBER 2013

Palju õnne, isePankur!

Oktoober oli väga edukas kuu Eesti kogukondliku laenamise esinumbrile. Esimest korda portaali ajaloos ületati 1 miljoni euro piir laenukäibes ühe kuu jooksul. Sellise tulemuse saavutamisele on kaasa aidanud kokku üle 35 tuhande inimese.

Viimase aasta kasv on olnud enneolematu ning soovime Rahapuu blogi poolt kõike head laenukäibe veelgi suuremal kasvatamisel!

Aegade algusest peale on isePankuri abil finantseeritud 6,78 miljoni euro eest laene. Mõeldes tagasi Eesti krooni aega, siis oleks nimetatud summa juba üle 100 miljoni krooni.

Tootlusgraafik näitab selle puhul ilusat ja ümmargust tootlusprotsenti.

Eelmisel kuul heietasime mõtteid 1 miljonilisest laenukäibest. See kuu on see juba tehtud. Sellises tempos ei julgegi enam midagi uut loota: eesmärgid saavad täidetud ennem kui me neid isegi kirja jõuame panna!

Rahapuu blogil ei ole enam nii lennukalt läinud. Oktoobris suutsime köita meie lugejaid blogis tegema nõksu rohkem kui 2000 klikki. Eelmise kuuga võrreldes on tulemus umbes 15 protsendi võrra väiksem, kuid suures plaanis ei ole selles midagi katastroofset. Parem luua kvaliteetsemat sisu ja vähem, kui et ebakvaliteetsemat ja rohkem.

Rahapuu portfelli investeeringud

Laekumised olid järjekordselt üsnagi head. Põhiosast tuli tagasi 99% planeeritust ning intressi laekumise vastav näitaja oli 95,7%. Põhiosa pisut parem laekumine tuleneb punases olevate laenude pisikestest laekumistest, seal on fookuseks põhiosa tagasimakse ning kui põhiosaga saadakse nulli, siis võetakse ette juba intressimaksed.

Nagu allolevalt graafikult näha saab, siis tegelikud laekumised on viimasel viiel kuul olnud üle 90 protsendi planeeritust. Sarnast mustrit loodame näha ka tulevikus.

Üks muutus veel: kuna peagi tiksub aasta täis ning graafikul on ruumipuudus (ja lisaks ehitasin ma kolmandat korda uue faili investeerimisandmetega), siis otsustasin kuid kuvada kui numbreid alates investeerima hakkamisest. Jaanuar 2013 on graafikul tähistatud numbriga 1, kuna tegelikult alustasin investeerimist detsembri lõpus. Number 4 on näideks aprill 2013.

Investeeringute kasumimäär on seni jäänud allapoole 50% joont. Kuna jaanuaris ei laekunud mitte ühte eurot raha, siis lihtsuse mõttes lisasin ülevalolevasse tabelisse planeeritud summaks 0 eurot, samuti tegelikuks summaks 0 eurot ning tegin graafiku loetavuse huvides otsuse kirjutada laekumiseks 100% ning alloleval graafikul jaotada see võrdselt 50/50. Kuigi tegelikult midagi ei laekunud, siis tundus vale esimest kuud graafikult kõrvale jätta. Seega ärge esimese kuu laekumisi 100% tõepähe võtke. Samas on see hea kontrollpunkt teada saamaks kui paljud huvitatud siis reaalselt postitusi Rahapuu blogis loeb (tagasihoidlik_naerusmail).

Viimase viie kuu jooksul moodustab tegelikult laekunud summast intressi osakaal üle 25%. Parimal kuul isegi 45% kanti. Seda tabelit tasub silmas pidada eelkõige seetõttu, et näitab meile kätte meie kasumi osakaalu rahavoost. Mina isiklikult jääksin rahule tulemusega 40% ja enam. Ehk et 100 eurose rahavoo korral moodustab kasum enne tulumaksu 40 eurot ja rohkem. Selline lähenemine sunnib rohkem läbi mõtlema kuidas laenu anda ja kellele anda ning mis intressiga. Lõppkokkuvõttes tahaks järgmisel aastal teenida intressituluna ühe Eesti keskmise kuupalga lisaks (nagu kreeklastelgi oli: 13 kuupalk).

Kes viitsib, see võib teha ka matemaatikat: seni olen teeninud intresse 60 euro kanti. Arvestades maha “halvad” laenud, on maksueelseks kasumiks ca 57 eurot. Kuidas see 57 eurot alloleval graafikul jaotub, seda saavad kõik ise arvestada!

Otsustasin graafikule panna ka iga kuu kohta keskmise väljastatud intressimäära laenu kohta. Jaanuar oli napilt üle 20%, veebruar 15% kandis ning märts pisut üle 19%. Siis aga jõudis reaalsus koju ning otsustasin kõrgema intressimääraga laene välja andma hakata. Kuu keskmine enam alla 25% ei ole tulnud. Paar korda on isegi 28 protsenti puudutanud. Päris hea, minu meelest, eriti kui kõik laekub ilusti 90% graafikus.

Portfelli tootluse nägemine tõi mulle kerge muige näole. Tänasel pidupäeval, kui isePankur ületas 1 miljoni euro piiri laenumahus ühe kuu kohta ning portaali keskmine tootlus oli ümmargune 20 protsenti, siis portfelli tootlus oli samuti ümmargune arv. Nimelt pool protsendipunkti kõrgem kui portaalil: 20,5%.

Portfelli oktoobrikuiste laenumahtude kohta teavad vist juba nüüdseks kõik lugejad, et summa oli tavapärasest märgatavalt kõrgem. Seda võib-olla illustreerib järgmine pilt kõige paremini.

Kuna konkreetselt selle blogi eesmärk on motiveerida ka neid inimesi, kes võib-olla nii suurelt ei investeeriks, siis olen isePankuris oleva portfelli suuruse jätnud juba viimased kuud enese teada. See jätkub isePankuri konto kohta ka edaspidiselt nii. Aga! Selles valguses, et Omaraha.ee on minu jaoks samuti üsna apetiitseks muutunud, siis tekkis mul pisikene plaan seoses Omarahaga. Nimelt uue aasta jaanuarist oleks mõte jooksutada nn testportfelli Omaraha portaalis ühe aasta jooksul ning sealseid numbreid kõiki avalikult ja õiglaselt välja kirjutades. Et aga asi mingisugust sügavamat sisu omaks, siis tuleks paika panna mingisugused piirid, mille ületamine ei oleks lubatud. Näiteks kui võtame fookusesse keskmise inimese ning tema võimalused, siis kas igakuiselt 20 või 30 euro lisamine Omaraha kontole ning selle summaga tehingute tegemine võiks olla ideeks?

Siinkohal ootan abi Rahapuu blogi lugejatelt. Paneme koos paika eesmärgid ning elame aasta jooksul kaasa Omaraha konto tegemistele?! Ideid ootan kommentaariumisse!

Omaraha.ee: Soovime olla eelistatuim inimeselt inimesele laenude vahendaja meie regioonis

Omaraha tuli sotsiaalpanganduse platvormi ja -teenusega turule 2011. aastal. Paari aasta jooksul on püss korralikult pakuma saadud, mida ilmekalt illustreerib väljastatud laenumaht portaali algusest alates:  üle 3,43 miljoni euro. Kliente on tänaseks päevaks üle 8700 ning uusi kogukondliku laenamise huvilisi lisandub kliendibaasi juurde iga päev.

Portaali keskmine tootlus algusaegadest peale on olnud 26,6% ja halbade laenude osakaal 4,4%.

Kuna Omaraha.ee on Rahapuu blogile aina rohkem huvi pakkuma hakanud, siis otsustasime kontakteeruda Omarahaga, et mõnele meid huvitanud küsimusele vastus saada. Meile üllatuseks olid vastused üpriski pikad ja kindlasti sellised, mida soovime oma blogi lugejatega jagada.

Küsimustele vastas Omaraha esindaja Priit Viru.

Milline on Omaraha visioon ja kui Teie teenust peaks kaardistama, siis millisesse turunišši peaks Omaraha mahtuma?

Omaraha visiooniks on olla eelistatuim inimeselt-inimesele laenude vahendaja meie regioonis.

Meie eesmärgiks ongi võimalikult mõistlikel tingimustel (risk, kiirus, lihtsus, teenindus, jne) inimestelt inimestele laenude vahendamine. Meie klientide hulka kuuluvad nii uued laenajad, meie lojaalsed kliendid kui ka inimesed, kes on varem kiirlaenu võtnud ja soovivad selle nüüd soodsamatel tingimustel refinantseerida. Konkurentidega võrreldes paigutame end suurpankade ja BIGBANKi vahele. Suurte pankade väikelaenud on 15-18%, BIGBANKil ligi 50% (jäägilt), kiirlaenufirmadel sadades protsentides. Omaraha portaali keskmine intress on hetkel 30% kandis ja langeb tasapisi. Eeldatavasti hoiame sarnast turupositsiooni Eestis ka tulevikus.

Keda Omaraha näeb oma konkurentidena? Mis on Omaraha suurim erinevus/pluss konkurentide ees?

Meie suurimaks otseseks konkurendiks Eestis on kahtlemata IsePankur. Kaudsed konkurendid on Eestis kõik ettevõtted, kes laenusid väljastavad.

IsePankuriga on meie tegevus põhimõttelt väga sarnane. Ainukesed suuremad erinevused on krediidihinnangu ja tagatisfondi osas. Krediidihinnangu andmiseks kasutame muude avalike andmebaaside (nt Krediidiinfo ja Avalikud Teadaanded) kõrval ka Liisi andmebaasi, kus meil on andmeid pea 200 000 inimese krediidikäitumise kohta, mis annab meile võimaluse veelgi täpsemalt krediidireitingut määrata. Lisaks oleme peatselt alustamas koostööd nii Julianuse kui ka Creditreformiga, et ka nende andmebaaside infot krediidireitingu määramisel kasutada.

Omaraha tagatisfond pakub igale investorile võimalust oma halvaks läinud laen vajadusel portaalile maha müüa ja seeläbi oma riske vähendada.

Konkurentsieeliseks võib pidada ka konkurentidest mõnevõrra kõrgemat tootlust, mida Omaraha portaal on läbi aastate suutnud investoritele pakkuda.

Võrreldes suurpankadega on meie eeliseks laenu lihtsam ja kiirem taotlusprotseduur. Võrreldes BIGBANKi ja teiste nö kallimate konkurentidega, on meie eeliseks kahtlemata soodsam intress ja protsessi kiirus. Laenaja vaatenurgast oleme turul tuntud suhteliselt sõbraliku võlamenetluse poolest, mis aga ei tähenda, et me ei oleks edukad halbade laenude tagasinõudmisel.

Süsteemi tehnilisest poolest rääkides huvitab meid Omaraha krediidiskooride kujunemine. Küll on põgusalt juttu krediidiskooride kohta Korduma Kippuvate Küsimuste sektsioonis, kuid tervet tõde me sealt siiski ei leia. Näiteks kuidas leitakse krediidiskoor 960 või 875?

Nagu varem lühidalt mainisime, siis krediidiskoori ja laenulimiidi kujundamise põhiliseks baasiks on Liisi järelmaksu ja Krediidiinfo andmebaasid. Lisaks neile kahele kasutame ka suurt hulka avalikke andmebaase krediitireitingu täpsustamiseks. Laias vaastus võiks öelda, et 900+ on väga hea klient, 800+ hea, 700+ ja 600+ aga väikeste nö “vigadega”, kelle risk on suurem ja limiidid väiksemad. Aga ka 600+ ja 700+ on siiski täiesti normaalsed skoorid. Kui laenu taotleja saab skoori alla 600, siis ei ole ta meie silmis laenukõlbulik ja tal ei ole võimalik läbi meie portaali laenu taotleda.

Kui klient ei ole rahul oma krediidireitinguga, on tal võimalik seda parandada, saates meile oma viimase 6 kuu kontoväljavõtte või muid sarnaseid dokumente. Sellisel juhul hindab meie klienditeenindaja juba personaalselt antud kliendi krediidireitingut ja võib seda vastavalt uutele andmetele kas tõsta või ka vahel harva ka langetada.

Milline on portaali keskmine tootlus ja hapude laenude osakaal?

Portaali keskmine tootlus algusaegadest peale on olnud 26,6% ja halbade laenude osakaal 4,4%. Antud andmed on meil ka kodulehel välja toodud. Olles süsteemi sisse loginud vaadake: Konto – Statistika – Portaali koondülevaade. Antud statistikat arvutab meie süsteem automaatselt ja uuendab kord ööpäevas.

Oleme kindlad, et pakume hetkel investoritele kõrgemat tootlust kui meie konkurendid. Nagu eespoolgi välja tõin, on meie halbade laenude osakaal võrdlemisi madal ja täiendavate andmete kasutamisel krediidireitingu määramisel peaksime seda näitajat tulevikus veelgi parandama.

Kas kusagil Omaraha portaalis on võimalik näha üldist statistikat portaali kohta? Näiteks ülevaade väljastatud laenude käitumisest krediidigruppide lõikes (siinkohal pakub enim huvi majanduslik tees “parem krediidiskoor = madalam intressimäär”).

Praegu on võimalus seda informatsiooni osaliselt näha samast kohast, kuhu teid eelmise küsimuse vastuses suunasin. Siinkohal tõdeme, et tegeleme hetkel portaali statistika vaate uuendamisega, kuna praeguses versioonis on mõned pisivead sees – hiljemalt järgmisel nädalal peaks uuendatud statistikavaade olema kõigile nähtav. Siiski võime öelda, et teie poolt välja toodud majanduslik tees peab ka meie portaalis paika.

Härra Rahavunts tegutseb!

Juuli lõpus  tegin põgusa tutvustuse Härra Rahavuntsile Rahapuu blogis. Tegu on juba “pensionile” läinud kolmekümnendates ameeriklasest pereisaga, kes tänu ülimale kokkuhoidlikkusele ja headele investeeringutele on finantsiliselt oma tegevustes vaba.

Mind köitis tema tegevuste juures sotsiaalpanganduse pilootprojekt, kus ta otsustas raha laenata inimestele läbi Lending Clubi. Kiika siia!

13 kuud on möödunud alates projekti algusest. Kuidas on läinud ja mis on tehtud?

Rahavunts seadis enesele eesmärgiks teenida 13% tootlust pärast hapuks läinud laene. Õigemini soovis ta teada saada kas 13% tootluse saavutamine on võimalik juhul kui eduvalemist puuduvad õnn ja enneolematud analüütilised oskused.

Kolm korda kandis Rahavunts Lending Clubi platvormile 10 000 dollarit. Esimest korda projekti alguses, teist korda neli kuud ning kolmandat korda kümme kuud projekti algusest. Hapude laenude (isePankuris investeerijate jaoks kui kollased + punased laenud) moodustavad 33 000 dollarilisest portfellist vaid 550 dollarit. Juhul kui eeldame hapude laenude täielikku kaotamist, siis on Rahavunts teeninud jämedalt võttes 2500 dollarit kasumit ehk sissepandud summaga võrreldes on ta teeninud üle 8% omakapitalilt tootlust. Mingi osa hapudest laenudest saadakse aja möödudes tagasi, mis tähendab veelgi suuremat omakapitali tootlust. Aga see on tõepoolest väga jäme arvutus, sest ta ei ole raha lisanud vaid projekti alguses, vaid ka jooksvalt, mis tegelikkuses tähendab veelgi suuremat protsentuaalset omakapitali tootlust.

Tema on rahul. Mina samuti, sest lõpuks on kõigile inimestele olemas üks finantstoode, kus on võimalik raha kasvatada ilma suuri rahamägesid omamata.

 

Miks säästa ja investeerida?

Oled otsustanud hakata raha säästma. Teed selleks esimese suure sammu ning paned 5 protsenti netopalgast kõrvale.

Kuu aega hiljem teed sama: 5 protsenti netopalgast paned kõrvale.

Tubli! Oled teinud mõistliku sammu. Aga Sa ei tohiks sellega piirduda, sest inflatsioon sööb Sinu raha pikas perspektiivis ära ning selle vältimiseks peaksid säästetud raha investeerima ja teenima vähemalt sama palju raha igal aastal tagasi kui inflatsioon ära sööb.

Säästmise ja investeerimise mõte peaks olema iseenda tuleviku kujundamine. Mis siis kui käid täna tööl ja ühtäkki mõistad, et see töö ei ole see, mida sa enam teha tahaksid. Oled tüdinenud ja tahaksid midagi põnevamat proovida, sest elu ei ole raiskamiseks ning oma soovid ja unistused tuleks täita. Aga kui selleks puudub võimalus ja raha, siis tekivad edasi liikumisel tõrked.

Igasuguste tõrgete vältimiseks tuleks luua enesele investeerimisportfell, mis annab igakuiselt piisavalt passiivset sissetulekut, et selle arvelt saaksid oma unistusi ellu viia.

Ehk säästmise ja investeerimise kontseptsioon ei tähenda tänase tarbimise lükkamist homse varna, vaid võimalust kujundada oma elutee just sellisena nagu Sina seda tahad.

Kas Sinus on piisavalt materjali, et järgmisel palgapäeval mingi osa palgarahast kõrvale panna ja see kõrvalepandud raha enese eest tööle panna?

Mõned mõtted, kuhu investeerida:

• ettevõtlus – tänasel infoajastul maksab info ning võidab see, kes seda infot suudab kõige paremini hallata. Start-upid on täna väga aktuaalseks muutunud ning investeerimise kapitalivajadus oleneb ideest ja visioonist.
  Stardiks vajalik summa: min 200€ (ettevõtte asutamisega seotud kulud – idee ja teostus maksab väga erinevalt, et seal midagi konkreetset välja tuua)
• kinnisvara – hea mõte on soetada üürikinnisvara ning seda rahavoo genereerimise mõttel välja üürida. Kuigi laenu saab täna suhteliselt soodsatel tingimustel, siis korteri soetamiseks ja notariaalseteks/ehituslikeks kuludeks on mingisugune stardikapital vajalik.
  Stardiks vajalik summa: min 5000€ (võib saada ka odavamalt, kuid mina enese jaoks loen piiriks 5000€, millega tegutsema asuksin).
• kuld ja hõbe – väärismetallidesse võib investeerida, kuid seal tuleb tähele panna, et väärismetall iseenesest ei genereeri rahavoogu ning tema eesmärk oleks puhtalt iseenda poolt loodud väärtuse pikaaegsem säilitamine (tööga lood väärtust, mis tasustatakse palgaga ning selle omakorda konverteerid väärismetalliks).
  Stardiks vajalik summa: min 20-25€ (umbes 25€ maksab täna üheuntsine hõbemünt). Siinkohal ka üks äriidee: välismaalt tellitakse teinekord gruppidega suuremas koguses hõbemünte ning nende hind tuleb tüki kohta soodsam kui meil siin kohapeal müüakse. Hea idee on hakata münte vahendama. Ostad sisse 20 münti, kapseldad nad ära ning müüd soovijatele maha miinimumkogusena 1tk kaupa. Tihtipeale on miinimumkoguseks üks tuub (20 münti) ning kõik soovijad ei soovi ega taha korraga panna oma raha kinni 20 mündi jaoks. Sinu väärtus on siin just väikese koguse pakkumine. Ohuks aga sõltuvus turuhindadest ja tehingukiirusest).
• börs – börsi on sisu poolest tänaseks kaks või kolm vormi. Aktsiaturg, valuutaturg (Forex) ning mina lisaksin siia juurde ka laenubörs (isePankur, Omaraha). Aktsiaturg vajab neist kõige suuremat summat ning valuutaturu ja laenubörsi loeksin ma kapitalivajaduse poolest samasse auku. Valuutaturul on võimalik kasutada võimendust ja seeläbi kasvatada oma portfelli kiiremini kui laenubörsil. Paraku võivad asjad minna ka vastupidiselt ja kogu protsess lõpeb kahjumlikult.
  Startiks vajalik summa: min 5€ (isePankuris on minimaalne investeeringu suurus 5€, Omarahas 10€. Valuutaturul võiks kätt proovima hakata alates 10 eurost ning aktsiabörsile minna vastavalt 300€ (Baltikum) ja 1200€ (maailmaturg))

Ma olen ise proovinud aktsiaturgudel tegutsemist ning täna üritan propageerida laenubörsi ideed. Seda eelkõige seetõttu, et kapitalivajadus on tunduvalt väiksem kui aktsiaturgudel ning ta on üsnagi lihtne ja loogiline kõigile aru saada.