Intervjuu – petesch

Intervjuude ralli ei ole veel läbi!

Tere petesch!

Kuidas jõudsid sotsiaalpanganduses investeerimiseni? Kas kuulsid reklaami raadiost või telekast, sõber soovitas või ise leidsid sellise võimaluse?

Leidsin selle võimaluse ise. Googeldan aegajalt mind huvitavaid märksõnu.

Millistel sotsiaalpanganduse platvormidel oled tegev olnud ja kas mõnes neist oled aktiivne ka praegu: Omaraha.ee, isePankur.ee, mõni muu välismaine platvorm?

Olen klient ka Omarahas (seal küll teise kasutajanimega). Need kaks (iP ja OR) on hetkel ka ainukesed tõsised tegijad Eesti sotsiaalpanganduse turul. Ülejäänud (nagu näit. “Rahakott”, “e-laenuabi” v.m.s.) on pehmelt väljendudes vaid turusolkijad, kes oma tegevusega mõjutavad kahjuks negatiivselt sotsiaalpanganduse mainet.

Kui kaua aega oled olnud tegev sotsiaalpanganduses investorina?

iP: märts 2009
OR: mai 2011

Sõbrale raha laenamine võib teine kord lõppeda nii rahast kui sõbrast ilma jäämisega. Kuna sotsiaalpangandus viljeleb just sellist sõbralt-sõbrale laenuandmise võimalust, siis mis motiveeris katsetama sotsiaalpanganduse võimalusi raha kasvatamiseks?

Mulle meeldivad alternatiivsed võimalused. Rahanduse vallas on selleks ka nt. Juba pikka aega tegutsenud hoiu-laenuühistud. Sotsiaalpangandus on suhteliselt uus nähtus ning vajaks rohkem reklaami ja selgitamist üldsusele. Tegelikult on termin sõbralt-sõbrale pisut eksitav. Reeglina ma ju oma laenuvõtjaid ei tunne. Seega nagu sõbrast ilma jäämise kartust selles keskkonnas väga pole.

Sotsiaalpanganduse üheks võluks on vastavalt oma riskitasemele sobilike lepingute valimine kas põhiturult või järelmüügist. Selleks on loodud erinevad krediidigrupid vastavalt vaba rahavoo suurusele ning maksehäiretele. Millise profiiliga lepingutesse eelistad raha paigutada ning kuidas sa laenutaotlust analüüsid?

Erinevatel aegadel olen katsetanud erinevaid strateegiaid. Eriti oluliseks pidasin iseseisvat analüüsi siis, kui portaal ei korraldanud ise taustakontrolli. Üheks minu meetodiks oli ka see, et palusin laenutaotlejal saata oma kontoväljavõte otse mulle. Vastutasuks lubasin omaltpoolt (juhul kui kõik oli OK) märksa soodsamat pakkumist päris suures osas või lausa terve laenu osas. Nii mitmedki seda tegid. Mõnedele pakkusin ka otse silmast-silma kohtumist enne oma pakkumise tegemist. Kohtumisteni küll reaalselt ei läinud, aga kes ei olnud valmis kohtuma, need ka minult pakkumist siis ei saanud. Mis puutub skoori, siis eelistasin alati puhta minevikuga kliente. Nüüd, kus toimub krediidikontroll, usaldan ka madalamaid skoore. Hetkel investeerin väikeste summadega võimalikult paljudesse laenudesse, kasutades põhiliselt isePakkuja teenust.

Investeerimine läbi sotsiaalpanganduse on küllaltki väikese kapitalivajadusega: investeerima saab hakata alates viiest eurost. Siiski on palju neid, kes investeerivad 50€, 100€ ja isegi 200€ laenulepingu kohta. Millist taktikat ise kasutad ning miks just nii?

Praegu kasutan taktikat “väikesed summad võimalikult paljudele”. Kuid olen teinud investeeringuid ka sadades ja tuhandetes eurodes ühte laenupakkumisse. Alles hiljuti sai üks neljatuhande eurone pakkumine tehtud.

Sinu puhul olen sageli tähele pannud, et investeerid laenutaotlustesse äärmiselt madala intressiga. Millest selline lähenemine tuleneb?

Minu soov on tegelikult see, et intressid tuleksid alla. Arvan, et mida madalamad on intressid, siis seda rohkem tuleb siia portaali ausaid ja tõsiseid laenutaotlejaid. Olen lähtunud intressi määramisel tegelikult ka sellest, et milline oleks intress, kui paneksin raha hoiu-laenuühistusse. Raske öelda, kus on risk suurem: HLÜ pankroti korral ei pruugi midagi tagasi saada; sotsiaalpanganduses aga on risk hajutatud. Kui ka osad ei maksa üldse midagi tagasi, siis teised maksavad viiviste näol jälle nende osa kinni. Madala intressinumbri kirjutamine iP-s aitab veidi üldist intressitaset langetada, siiski lõppintrssiks kujuneb reeglina kõrgem intress. Aga ma ei oleks sugugi kurb, kui lõppintress olekski mõnevõrra madalam.

Tootlusnumbriteks reklaamitakse ühes portaalis üle 16%, teises kuni 40% aasta baasil. Kas sellised numbrid on pigem müüt, või on selline tulemus võimalik ka reaalselt saavutada (aastatootlus vahemikus 16-40%)? Kas oma portfelli saavutatud tootlusega oled rahul?

Minu portfelli tootlus iP-s on juba aastaid täiesti stabiilselt 17% OR-s on tootlus hetkel 37%. Seega ei ole müüt.

Tihtipeale loome investeerimisel enesele teatud raamistiku. Näiteks viia portfell teatud päevade arvuga väärtuseni x eurot või kasvatada aktsia hinda börsil 20% ja siis väljuda. Kas oled portfelli loomisel enesele mingisuguseid eesmärke seadnud? Mis need olla võiks?

Hetke eesmärk oleks see, et nende kahe portaali peale oleks igakuine laekuv puhastulu võrdne tavalise kuupalgaga, pikemas perspektiivis aga võiks see olla võrdne kahe kuupalgaga.

Kas Sinu portfelli väärtus ületab või jääb alla 1000 euro piiri?

Ületab

Näiteks isePankuris viiakse praegu agaralt läbi uusi muutuseid: järelmüügi võimaluse tekkimine, Soome turule laienemine ning üleüldise teenuse parendamine. Kas oled tehtud muutustega rahul või ootaksid veel suuremaid muutuseid?

Mulle see laienemine meeldib. Ei näe selles probleemi. Järelmüüki pole küll ise kasutanud, kuid kindlasti peaks selline võimalus ju olema.

Lõpetuseks paar kiiret küsimust:

  • Kui tihti loed Rahapuu blogi?
    Hakkan hoidma silma peal
  • Milliseid raamatuid, artikleid, veebilehti soovitaksid algajale investorile investeerimismaailmaga tutvumiseks?
    Eks neid on palju. Parim on alustada näiteks neti.ee alt või lihtsalt googeldada konkreetset teemat ja siis edasi minna.
Advertisements

2 thoughts on “Intervjuu – petesch

  1. Lauri B

    OR enda lehekülg näitab tootluseks mingeid ulmelisi numbreid. Mul on see näiteks 35,8%, aga ise Excelis saan XIRR-funktsiooniga brutotootluseks 22,0%. See pole muidugi ka väga adekvaatne, sest alustasin investeerimisega selle aasta juunis. Ka kollased laenud võtan arvesse 100% mahus tootluse kalkuleerimisel ja neid on mul hetkel 3,9% laenujäägist. Täpse tootluse saabki teada alles siis kui viimanegi laen on tagasi makstud või võlad aegunud. 🙂 Aga hoian pöialt et asi ikkagi pikas perspektiivis pluss-märgiga tegevus.

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s