Intervjuu – mrworks

Tere mrworks!

Et mitte liigselt pikka ja suvalist juttu teha, siis alustame kohe kohustuslike küsimustega pihta!
Kui kaua oled sotsiaalpanganduses investeerinud, millistes portaalides ning kas oled ka jätkuvalt aktiivne? Kuidas jõudsid sotsiaalpangandusse?

Kuulsin isePankurist peatselt peale selle asutamist ning liitusin ka kohe. Samas tundus asi tollal veel toores ja liiga riskantne ning esialgu ma ühtki investeeringut ei teinud. Kui süsteem juba väikese stabiilsuse oli saavutanud, alustasin investeerimist. Teisi sotsiaalpanganduse portaale olen samuti uurinud, kuid need ei ole tekitanud piisavalt huvi.

Aga miks ikkagi sotsiaalpangandus, mitte näiteks börs, kinnisvara, väärismetallid või ettevõtlus?

Ma ei vastandaks sotsiaalpangandust teistele võimalustele. Kindlasti erinevatele inimestele sobivad erinevad võimalused ja parima tulemuse annab kombineerimine.  Sotsiaalpangandus on mõnes mõttes kuldne kesktee – riskid on väiksemad kui börsil, tootlus suurem kui näiteks kinnisvara välja üürides.

Kuidas senimaani tootlusega rahule jäänud oled?

Väga hästi, mul pole mingisuguseid etteheiteid. Just algusaastatel andis isePankur igaühele võimaluse olla oma õnne sepp ning tundub, et mul õnnestus see võimalus ära kasutada. Isepakkujatesse ja isePankursi praegusesse suunitlusse suhtun mõnevõrra skeptilisemalt. Kahtlustan, et neist viieaastastest laenudest, mida antakse jooksvate kiirlaenude kustutamiseks, võib ikkagi suur osa ühel hetkel tuksi minna.

Millise kreiidiskooriga lepingutesse sa kõige enam investeerid?

A1000, vähesel määral ka natuke madalama skooriga taotlustesse. Ma ei näe üldiselt, et  madala skooriga taotlustesse investeerimise risk ennast õigustaks.

Olen viimasel ajal lugenud isePankuri foorumis vanu (2010-2011 aasta) teemasid ning seal käis päris tuline vaidlus intressimäärade kohta. Osad leiavad, et kindel maksja võiks ju saada 10% laenu, teised seevastu alla 20% ei näinud mitte mingisugust mõtet laenu väljastada. Äkki annad enda strateegiast meile kerge ülevaate (intressimäärade osas)?

Minu jaoks ei olnud küsimus mitte protsendis, vaid tagasimaksete laekumise tõenäosuses. Kui tagasimakseid ei tule, pole mingisugust vahet, kas laen on väljastatud 10% või 40% intressiga. Minu soov oli, et intressid oleksid pigem mõõdukad ning sihtgrupiks pigem korraliku finantskäitumisega inimesed. Aga sellised inimesed ei küsiks ju laenu kohast, kus intress läheneb kiirlaenukontorile. Selle tõttu pooldasin pigem väiksemaid intresse, aga parema maksekäitumisega kliente. Samadest printsiipidest lähtuvalt ka investeerisin.

Praegu võib foorumist lugeda, et mitmed tol ajal kõrgeid intresse propageerinud investorid on nüüd lõpuks nulli jõudmas ja suurt osa tagasimaksetest pole nad kätte saanud.  Mul endal on sellest ajast aga vaid head kogemused ja ka reaalne tulu. Lootusetuid lepinguid praktiliselt ei olnud, kogu raha tuli ilusti tagasi. Valisin laene mitte intressiprotsendi, vaid laenaja tausta järgi.

Rahapuu blogi lugejate jaoks on võib-olla kõige motiveerivam küsimus seotud rahaga. Nagu teistes intervjuudes uurinud olen, siis sooviks ka Sinult küsida: kas Sinu portfell on üle või alla 1000 euro?

 Üle 1000€.

Kas oled raha portaali juurde toomas või pigem välja viimas?

Hiljuti võtsin väikese summa välja, aga see oli pigem seotud enda suurte kulutuste kui IP olukorraga. Samas praegust IP olukorda vaadates – juurde pole ma isepakkujate käivitamisest saati midagi toonud. Taotluste kvaliteet on tunduvalt langenud ja riskid ei ole minu jaoks veel päris selged. Seetõttu on probleeme ka IP kontol olemasoleva raha re-investeerimisega. Pärtel Tombergi poolt lubatud isepakkuja PRO versioon ongi jäänud vaid lubaduseks.

Kuidas analüüsid laenutaotlust? Mida jälgid kõige enam, mida pead ohuks?

Esmalt vaatan sissetulekute ja olemasolevate kohustuste suhet ning kohustuste liiki. Igasugune kiirlaen tähendab, et suurt summat ma sinna ei pane. Plussfaktoriteks on pikk tööstaaz tööandja juures. Kõnekad faktid on ka eluasemelaenu olemasolu, mis on pigem pluss: panga kontrolli on ta korra juba läbinud ja võimalus, et Eestist jalga laseb, on väiksem (omab kinnisvara). Varemalt mängis suurt rolli ka laenutaotluse kirjeldus, kuid see on oma tähtsuse kaotanud. Siiski – kui on näha, et inimesel on 100€ vaba raha ja ta soovib 2000€ eesmärgiga “Tarbimiseks”, siis peaks see igaühe kõrvus ohukella helisema panema. Skepsist tekitavad ka taotlused, kus üks osa on “Kiirlaenude likvideerimine…” ja siis kohe samas soovitakse lisaks paar tuhat eurot reisimiseks/remondiks vmt. Üldiselt soovitan igaühel probleemseid laenusid uurida ja neist õppida. Mustrid on üsna nähtavad.

2008. aastal sai alguse teatavasti päris valus majanduskriis. Täna kekutatakse majandusveergudel keskmise palga järsust kasvust ning ettevõtted on ka nõus suuremat palka maksma, sest kvalifitseeritud tööjõu puudus on tekkinud. Eelmise buumi ajal aga just täpselt nii juhtuski: kinnisvarahinnad panid taevasse, palgakasv oli kiire ning peagi lõppes see kõva matsuga kriisis. Usun, et mingisugune tagasilöök on aasta-kahe jooksul siiski tulemas, sest lõputult nii kiiret kasvu teha ei saa. Kuidas võiks uus kriis mõjutada sotsiaalpangandust ning kas Sa oleksid siis pigem turul tegutsemas või turult eemal?

Ma pigem arvan, et mõnes sektoris on väga palgatõusu vaja, nt jaekaubanduses, kus müüjad saavad praegu kätte mingi 400-500 eurot. Palgatõusu asemel panevad kaupluseketid selle raha praegu betooni ehk ehitavad muudkui uusi kaupluseid. Palgatõusuna jaguneks see raha majanduses ühtlasemalt, praegu kontsentreerub taas ehitussektorisse. Me ei peaks kartma palgatõusu, vaid seda kui rahaga tehakse majanduses lolluseid. Sama printsiip on ka sotsiaalpanganduses – kui investeerida taotlustesse „Mõtlesin, et võtaks 5000€ tarbimiseks“, siis lööb kriis kindlasti valusalt. Kui meil oleks konservatiivsem sotsiaalpangandus, mis aitaks inimestel finantseerida mõistlikke ja läbimõeldud eesmärke, siis pole ka kriisiaeg midagi hullu. IP positsioneerib (minu kui kõrvaltvaataja hinnangul) end praegu pigem tarbimislaenu andjaks, mitte enam inimeselt-inimesele sotsiaalpangaduse portaaliks. Kes soovib teada, mis juhtus tarbimislaenude turul aastal 2008-2010, siis BigBanki aruanded on avalikud – jälgige seal tähtaja ületanud nõuete mahtu ja selle muutumist. See pilt pole väga ilus. Seega kriis mind ei hirmuta, pigem hirmutab arututeks eesmärkideks laenamine.

IsePankur on teinud kõvasti uusi muudatusi: järelmüügi võimalus on nüüdsest olemas, tutvustati uusi kreiidigruppe (A, B, C) ning laieneti Soome turule üsnagi ootamatult. Millised on Sinu emotsioonid selliste uuenduste järel?

Arenema peab ja mul on IP meeskonda usku. Nad on teinud kõvasti tööd ja IP tundub olevat projekt, mille tulevikku tegijad ka usuvad, mitte ei rajanud portaali lihtsalt kiire edasimüümise eesmärgil. See, et kehtivaid isepakkujaid laiendati Soome turule, oli muidugi ootamatu. Samas ma ise sellele ei reageerinud ja tulemust näitab ainult aeg. Küll aga olen IP tegijate peale natuke pahane seetõttu, et investor on nende jaoks järjest enam vahend, kes toob oma raha neile pööritada ning kellega võib manipuleerida nagu pesupulbri reklaamis. Pean silmas „Minu isepankuri“ – „Investeeringud“ all olevat graafikut, kus enne olid kujutatud tagasimaksmisel, viivised ja pankrotis laenud. Nüüd lisati sinna pankrotis laenude osakaalu vähendamiseks tagasimakstud põhiosa. See on ju ilmselge nonsens, ei näita portfelli olukorra kohta mitte midagi ning lisati sinna ainult investoriga manipuleerimiseks. Psühholoogiline trikk. Sellised arengud mulle ei meeldi. Kui mõni investeerimisfond oma prospektis nii teeks, võtaks Finantsinspektsioon nad kohe rajalt maha.

Lisaks on häiriv see, et turundust tehakse vist ainult refinantseerimist otsivatele klientidele, muid taotlusi on väga vähe. See on krediidiriski mõttes selgelt kõigi munade ühte korvi paigutamine. Ma ei tea, kas isePankur ei saa sellest aru või kalkuleerivad nad lihtsalt, et risk jääb niikuinii investori kanda. Kuivõrd loosungina on „inimeselt inimesele“ mõte veel alles, siis minu arvates võiks IP meeskond investoritega ikka paremat dialoogi pidada.

Milline on Sinu arvamus ettevõtluse kohta – kas tasuks tegeleda ning võib-olla tegeled ehk isegi?

Kindlasti tasub tegeleda, eks raha teenitakse nii või teisiti ettevõtluses. Igaühe valik, kas osaleda seal omaniku või töötajana. Loomulikult tuleb arvestada enda isikuomadustega. Mõnele sobib see paremini, teisele vähem. Hea palgatöö võib olla tasuvam kui kehva ettevõtte pidamine. Hea ettevõte aga tasuvam kui palgatöö.

Investeerimispsühholoogia on tõenäoliselt üks kulukamatest psühholoogialiikidest üldse. Emotsioonide kütkes suudavad investorid teenida suuri summasid ning teinekord neid veel suuremates kogustes ka kaotada. Kui peaksid andma mõne õpetussõna algajale investorile, mis see oleks?

Peab olema julgust investeerida, kuid seda tuleks teha läbimõeldult. Emotsioonide ajel ei tasu panna suuri summasid taotlustesse, mida pole põhjalikult analüüsitud. Turgu peab tundma õppima, analüüsima, kuidas süsteem töötab, kus on kõige suuremad riskid ja võimalused.

Lõpetuseks paar kiiremat küsimust.

Kui tihti loed Rahapuu blogi?

Seoses selle intervjuuga nüüd lugesin, täitsa huvitav on teiste investorite mõtetest lugeda.

Milliseid raamatuid, artikleid, veebilehti soovitaksid algajale investorile investeerimismaailmaga tutvumiseks?

Soovitan pigem ennast huvitavat valdkonda põhjalikult uurida – siis tekivad ka teadmised ja intuitsioon, kas ja kuidas investeerida tasub. Mingi raamatu järgi ei tasu oma raha küll põletama hakata. See ei tähenda muidugi, et raamatuid lugeda ei võiks, neid tuleb lihtsalt kriitilise pilguga lugeda. Minule on kõige kasulikumaks osutunud hoopis teiste investorite kogemustest lugemine: igasugu intervjuud, elulood, persoonilood jms. Ses mõttes meeldib see blogi mulle väga.

Advertisements

One thought on “Intervjuu – mrworks

  1. maus

    Väga kosutav lugemine. Ülalolev intervjuu võiks olla kohustuslikuks kirjanduseks igale alustajale investorile.

    Kuna olin ise portaali algusaegadel üks kõrgemate intresside propageerijaist ning investeerisin ka suhteliselt kõrge riskiga laenudesse, siis oleks lugejail kindlasti huvitav teada, kuidas mu portfellil tänase päevani läinud on.
    Tegelikult sugugi mitte halvasti. Portaalis kuvatava statistika kohaselt on “portfelli tootlus konkreetsel ajahetkel” olnud stabiilselt 19-20% ümber, minimaalne seis oli 11.2012 a. 18,49%, maksimaalne 09.2013 a. 20,97%. Lisaks on 3 aasta jooksul kogunenud suurel hulgal kõrvalnõudeid, millest aeg-ajalt päris kopsakaid tagasimakseid tehakse. Seega, ei näegi nagu praegu põhjust oma investeerimise põhimõtteid muuta ning jätkan kõrge intressi eelistamist n.ö usaldusväärsetele madala intressiga laenajatele. Eks igühele oma ;).

    Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s