Intervjuu – Alderis

“When you know better you do better.”
― Maya Angelou

Oma mõtteid on meiega jaganud Alderis!

Kuidas jõudsid sotsiaalpanganduses investeerimiseni? Kas kuulsid reklaami raadiost või telekast, sõber soovitas või ise leidsid sellise võimaluse?

Ei mäletagi täpselt kuidas selleni jõudsin – kahtlustan, et mõne ajakirjandusartikli kaudu.

Millistel sotsiaalpanganduse platvormidel oled tegev olnud ja kas mõnes neist oled aktiivne ka praegu:  Omaraha.ee, isePankur.ee, mõni muu välismaine platvorm?

Sotsiaalpanganduses ainult IsePankur, teisi olen torkinud küll, kuid need ei ole kutsunud investeerima.

Kui kaua aega oled olnud tegev sotsiaalpanganduses investorina?

Alla 3 aasta.

Sõbrale raha laenamine võib teine kord lõppeda nii rahast kui sõbrast ilma jäämisega. Kuna sotsiaalpangandus viljeleb just sellist sõbralt-sõbrale laenuandmise võimalust, siis mis motiveeris katsetama sotsiaalpanganduse võimalusi raha kasvatamiseks?

Tore oleks, kui igas kohas väike seeme kasvaks, kuid mäletan, et IsePankuri puhul meeldis kohe mõte, et saan raha välja laenata ja osadena koos kasumiga tagasi. Hea koht, kuhu enda eest raha peita! Börsilt saad sa ennast välja cashida, kui tekib vajadus raha järgi, kuid IsePankuris oli see varem keeruline. Ka oli ideaalne see, et sai väikeste osadena investeerida ja asjaga tegelema hakata.

Sotsiaalpanganduse üheks võluks on vastavalt oma riskitasemele sobilike lepingute valimine kas põhiturult või järelmüügist. Selleks on loodud erinevad krediidigrupid vastavalt vaba rahavoo suurusele ning maksehäiretele. Millise profiiliga lepingutesse eelistad raha paigutada?

Algselt ajasin intressi taga ainult. Nüüd on mu lemmikud need, kes on siin investorid ning need, kellele olen varem
laenanud ja kõik on õigeaegselt tasutud olnud. Intress on muidugi väiksem sellistel laenajatel enamasti, kuid see ei
kurvasta mind rohkem kui palju kõrgete intressidega pankrotis laene. Sihin ikka A1000 ning väldin enamasti neid, kes laenuga tasuvad vanu laene. Erandeid muidugi on, näiteks kellegil on kolm aastat tagasi mingi telefoniarve maksmata jäänud segastel põhjustel ning häire on üleval olnud väga väikest aega, siis ma väga ohtu ei näe laenajas.

Investeerimine läbi sotsiaalpanganduse on küllaltki väikese kapitalivajadusega: investeerima saab hakata alates viiest eurost. Siiski on palju neid, kes investeerivad 50€, 100€ ja isegi 200€ laenulepingu kohta. Millist taktikat ise kasutad ning miks just nii?

Ettevõtte alt investeerin harva, kuid ainult siis, kui olen 99% kindel, et laenvõtja mulle kõik tagasi maksab. Summa on siis täpselt selline nagu on vaba jääk.

Eraisikuna ma tihti üle 100€ taotlejasse ei panusta, kuid kui arvan, et risk on suurem, siis panustan ka vähem. Täpseid numbreid paika pole pannud, kasutan kõhutunnet.

Tootlusnumbriteks reklaamitakse ühes portaalis üle 16%, teises kuni 40% aasta baasil. Kas sellised numbrid on pigem müüt, või on selline tulemus võimalik ka reaalselt saavutada (aastatootlus vahemikus 16-40%)? Kas oma portfelli saavutatud tootlusega oled rahul?

Teiste portaalide kohta ei ole pikalt uurinud, kuid IsePankuris 16% on täitsa reaalne ja ei tohiks väga raskelt saavutatav olla.

Tihtipeale loome investeerimisel enesele teatud raamistiku. Näiteks viia portfell teatud päevade arvuga väärtuseni x eurot või kasvatada aktsia hinda börsil 20% ja siis väljuda. Kas oled portfelli loomisel enesele mingisuguseid  eesmärke seadnud? Mis need olla võiks?

Jah, eks ikka. Enne eesmärgi saavutamist on juba aga uued eesmärgid valmis olnud. Kunagi mõtlesin et saaks 10.000 EEKi ära paigutatud siia keskkonda, siis oleks väga vinge. Siis panin plaanid selliseks, et 2015 oleks planeeritavad tagasimaksed 1000€ kuus. Siis aga lohistati laenutähtaegasid pikemaks ja eesmärk hakkas iga kuuga kaugemaks jääma.

Erinevaid eesmärke olen tihti seadnud, kuid täna on eesmärk 10.000 eurot investeeringute jäägina ja eks siis vaatab edasi kas on mõtet juurde raha tuua või kasutada ainult tagasi makstavaid summasid.

Kas Sinu portfelli väärtus ületab või jääb alla 1000 euro piiri?

Ületab

Näiteks isePankuris viiakse praegu agaralt läbi uusi muutuseid: järelmüügi võimaluse tekkimine, Soome turule laienemine ning üleüldise teenuse parendamine. Kas oled tehtud muutustega rahul või ootaksid veel suuremaid muutuseid?

Tundub, et mida rohkem muutusi tuleb, seda nõudlikumaks inimesed muutuvad. Alles oli aeg, kus laenajaid praktiliselt ei olnudki ja kui oli, siis taoti intressid nii madalaks, et tekkis küsimus kas on ikka mõtet? Isiklikult olen enamuste sammudega väga rahul, mis IP on teinud ja näha on, et arenetud on kõvasti. Eks mõningaid parendusi tahaks muidugi, et tehtaks kiiremas korras, kuid minujaoks on keskkond parem kui eile ja mulle sellest tempost piisab!

Aasta-kaks tagasi oli USA-s väga aktiivseks liikumiseks „Occupy Wall Street“. Sellega üritati vastu astuda pankadele ja finantsmaailmale. Kogukondlik laenamine on oma olemuselt aga täiesti vastupidine, kui silmas pidada „pankade nuumamise“ teesi. Kas Sinu jaoks on sotsiaalpanganduses tegutsemine võimalus raha teenida või on siin ka filosoofilised ideed juures ning inimeselt inimesele laenamine on tulevikumuusikaks?

Minujaoks on ta lihtsalt raha teenimine, filosoofiaga pistmist pole ning tulevikus jääb ta ikka nišitooteks.

Lõpetuseks paar kiiret küsimust:
Kui tihti loed Rahapuu blogi?

Olen mõned korrad lugenud!

Milliseid raamatuid, artikleid, veebilehti soovitaksid algajale investorile investeerimismaailmaga tutvumiseks?

Jaak kirjutas hea raamatu alustajatele: „Rikkaks saamise õpik“. http://www.roosaare.com lehelt võib uurida, kas on järgi ka veel mõni vaba eksemplar jäänud..
Piisab ühest raamatust kui sellele järgnevad reaalsed teod.