Intervjuu – Morca

Anything that benefits the public and not just big banking, that’s what I’m with.
– Big Boi

Varu kõvasti aega, haara soe tee ning pakk küpsiseid lähedusse ning hõika: “Tere, Morca!”

Kuidas jõudsid sotsiaalpanganduses investeerimiseni? Kas kuulsid reklaami raadiost või telekast, sõber soovitas või ise leidsid sellise võimaluse?

Alustuseks mainiks võib-olla seda, et ma ei ole laristaja tüüpi inimene, mille tulemusel on mul vaba raha olnud enamasti alati. Mulle on alati meeldinud mõte teha rahaga raha. Varasemalt olen oma vaba raha paigutanud hoiustesse, seejärel fondidesse ja lõpuks sõbra soovitusel aktsiatesse. Aktsiatesse panin oma vaba raha just vahetult enne börsikrahhi, mille tulemusel kaotasin sellest suurema osa (õigupoolest on krahhi ajal soetatud aktsiad ka täna veel alles, kuid nende väärtus võrreldes ostuhinnaga on naeruväärselt väike). Kuna toona olid börsidel ärevad ajad ja aktsiaid rohkem näppida ei julgenud, siis pöördusin tagasi hoiuste juurde ja oma „uut“ vaba raha hoidsin mõnda aega just seal. 100% kindel koht, kus raha toodab tulu ja seda kaotada pole võimalik. Toona olid hoiuste protsendid minu arust üsna head, kuid aastatega need muudkui langesid ja täna oleme olukorras, kus hoiustel raha hoida minu silmis pole enam mõtet. Kuna hoiuste protsendid muudkui langesid, siis otsisin taaskord uusi võimalusi oma vaba raha investeerimiseks, samas aktsiaid hästi ikka näppida veel ei julgenud (võib-olla kunagi tulevikus pöördun nende juurde tagasi, siis kui vaba raha on rohkem). Kui ma täpselt mäletan, siis nägin esmast sotsiaalpanganduse teemalist artiklid Äripäevas. Toona ei võtnud ma seda teemat väga tõsiselt, kuid kui mõne aja pärast nägin teistkordselt isePankuri reklaami, siis otsustasin end sellesse portaali ära registreerida ja vaadata, mis seal üldse toimub. Alustasin prooviks väikeste summade investeerimisega. Tänaseks on aga põhimõtteliselt kogu mu vaba raha sellesse keskkonda toodud ja teenib siin intresse.

Millistel sotsiaalpanganduse platvormidel oled tegev olnud ja kas mõnes neist oled aktiivne ka praegu: Omaraha.ee, isePankur.ee, mõni muu välismaine platvorm?

Olen aktiivne vaid isePankuris.

Kui kaua aega oled olnud tegev sotsiaalpanganduses investorina?

isePankurisse registreerisin end aastal 2009. Esimesed intressid teenisin kuu aega hiljem ehk september 2009. Sellest lähtuvalt olen tänaseks isePankuris olnud investorina aktiivne viimased 4 aastat.

Sõbrale raha laenamine võib teine kord lõppeda nii rahast kui sõbrast ilma jäämisega. Kuna sotsiaalpangandus viljeleb just sellist sõbralt-sõbrale laenuandmise võimalust, siis mis motiveeris katsetama sotsiaalpanganduse võimalusi raha kasvatamiseks?

Mulle meeldib teha rahaga raha ja seda just investeerides. Mida rohkem raha investeerid, seda suuremat tulu teenid. Tahaks lõpuks jõuda nii kaugele, et palgatööl enam käima ei pea ja kogu mu sissetulek tuleks just intressitulust. Sedasi saaks tegeleda vaid asjadega (sest vaba aega on palju), mis endale tõsiselt huvi pakuvad.
Miks aga olen aktiivne investorina sotsiaalpanganduses? Sest siinsed protsendid on võrreldes hoiustega päris head. Mulle tundub, et sotsiaalpanganduses ei pea investorina olema üliandekas ja siinne investeerimine ei võta just palju aega. Riskid on minu arust samuti väiksemad võrreldes näiteks aktsiatesse investeerimisega.

Sotsiaalpanganduse üheks võluks on vastavalt oma riskitasemele sobilike lepingute valimine kas põhiturult või järelmüügist. Selleks on loodud erinevad krediidigrupid vastavalt vaba rahavoo suurusele ning maksehäiretele. Millise profiiliga lepingutesse eelistad raha paigutada?

Olen investeerinud vaid põhiturul. Tänaseks pole ma mitte ühtegi oma investeeringut paisanud järelturule. Enamasti investeerin inimestesse krediidiskooriga A600-A1000, harvematel juhtudel investeerin ka mõningatesse B grupil laenajatesse.

Investeerimine läbi sotsiaalpanganduse on küllaltki väikese kapitalivajadusega: investeerima saab hakata alates viiest eurost. Siiski on palju neid, kes investeerivad 50€, 100€ ja isegi 200€ laenulepingu kohta. Millist taktikat ise kasutad ning miks just nii?

Arvan, et investeerimisel pakkumisi tehes sõltub kõik ka sellest, kui suure portfelliga on investor. Kui tema portfellis on vaba raha palju, siis eeldatavasti paneb investor korraga ühte laenutaotlusesse suuremaid summasi, sest väga väikeste summadega oleks liiga keeruline kogu oma vaba raha intressi teenima panna (sobilikke laenutaotlusi pole lihtsalt piisavalt). Mina isiklikult olen sellist tüüpi inimene, kes pigem paneb ühte inimesse suurema summa, kui et ma investeerin sama summa teab kui paljude inimeste peale. Samas pakkumise suurus peab olema mõistlik, mitte et paned kogu oma raha ühe kasutaja alla kinni ja kui tagasimaksetel tekivad probleemid, siis oled plindris. Samas olen ma võtnud suuri riske, investeerides mõningatesse laenutaotlustesse ühe inimese kohta ka „vägagi“ suuri summasid. Suuremaid summasi investeerin vaid inimestesse, kellega suhtlen privaatselt, esitades neile mõningaid endit huvitavaid küsimusi. Suuremate summade investeerimiseks ühte kasutajasse peab laenusoovijal olema minu silmis piisavalt hea sissetulek, töötama korralikus ettevõttes ja korralikul ametikohal. Tänaseks pole ma sellistes suurtes investeeringutes ühte kasutajasse, mil olen laenutaotlejaga ka privaatselt suhelnud, veel pidanud pettuma.

Tootlusnumbriteks reklaamitakse ühes portaalis üle 16%, teises kuni 40% aasta baasil. Kas sellised numbrid on pigem müüt, või on selline tulemus võimalik ka reaalselt saavutada (aastatootlus vahemikus 16-40%)? Kas oma portfelli saavutatud tootlusega oled rahul?

isePankuris näitab mul hetkel annualiseeritud tootluseks 21,57%. Samas arvan, et seda numbrit ei saa väga tõepähe võtta, sest kui lõpetada näiteks silmapilkselt investeerimine ja kui võtta kogu raha välja, siis 60+ probleemsed laenud on võrdlemisi suured, mis tõmbavad tootluse alla. Ühtlasi on ka Eestis maksusüsteem sotsiaalpanganduse mõistes eraisikutest investorite jaoks minu arust vägagi röövellik, sest tulumaksu maksmist ei saa edasi lükata ja kui pead maha kandma osa oma portfellist, siis tulumaksu, mis eelnevalt teenitud tulult oled juba varasemalt ära tasunud, sa kusagilt enam tagasi ei saa. See kõik tõmbab reaalse tootlikkuse veelgi alla, sest maksudena oled ise veel kõigele sellele peale maksnud, et saaksid üldse oma raha välja laenata/investeerida.

Sotsiaalpanganduse eestvedajad peaksid minu silmis tegema suurt lobitööd valitsusametnikega, et investorid saaksid tulumaksu maksmist edasi lükata (edasi lükata nii kauaks, kuni portaalist reaalselt kasumit välja võetakse – ehk tulumaksu makstakse vaid juhul, kui portaalist välja viidav summa on suurem kui siia sisse toodud summa) täpselt nii nagu on seda võimalik teha aktsiatesse investeerides. Minu arvates sotsiaalpangandus on võrdlemisi uus „asi“ ja kui selle eestvedajad ei tee ise lobitööd, siis seaduseloojad ei teagi siinsetest investorite probleemidest mitte midagi ja nad ei saagi neist probleemidest mitte kunagi teada kui ise neile neid probleeme ei tutvustata. Kui probleemi ei tutvustata, siis neid justkui nagu polekski ja kõik on väga hästi, kuigi tegelikult pole.

Tihtipeale loome investeerimisel enesele teatud raamistiku. Näiteks viia portfell teatud päevade arvuga väärtuseni x eurot või kasvatada aktsia hinda börsil 20% ja siis väljuda. Kas oled portfelli loomisel enesele mingisuguseid eesmärke seadnud? Mis need olla võiks?

isePankurisse toodud vaba raha on minu silmis raha, mis ongi mõeldud investeerimiseks ja hetkel pole mul plaanis seda siit keskkonnast välja viia. Tänaseks pole ma viimase 4 aasta jooksul siit keskkonnast veel ühtegi senti välja viinud. Eesmärgiks on ehk jõuda lõpuks nii kaugele, kus palgatööl enam käima ei pea. Siinsest teenitavast tulust võiks saada lubada endale kõike seda, mida hing ihkab 🙂

Kas Sinu portfelli väärtus ületab või jääb alla 1000 euro piiri?

Minu portfell on üle 1000€.

Näiteks isePankuris viiakse praegu agaralt läbi uusi muutuseid: järelmüügi võimaluse tekkimine, Soome turule laienemine ning üleüldise teenuse parendamine. Kas oled tehtud muutustega rahul või ootaksid veel suuremaid muutuseid?

Seoses Soome turule sisenemisega on minu arust isePankuris tehtud väga suur bläkk, kus isepakkujates pole võimalusi selle turu välja filtreerimiseks. Ma ei soovi hetkel investeerida Soome turule (tänased soomlaste laenutaotlused on minu silmis olnud kõik allapoole arvestust ja ma ei tea kuidas neid siin üldse läbi lastakse) ja kuna isepakkujad neid välja filtreerida ei võimalda, siis olen tänaseks kõik oma isepakkujad sulgenud. Samuti ei meeldi see, et ei suudeta parandada pika aja vältel tõsiseid probleeme, kus kuvatakse investoritele kohati vägagi väärasi numbreid näiteks planeeritud tulu, kõrvalnõuete jääkide, intresside arvutamise jms osas. Minu arust pole mõtet kuvada investoritele aiateibaid, sest neist numbritest pole mitte mingitki kasu ja isePankuri meeskond võiks sellest aru saada ja need vead lõpuks parandada.

Aasta-kaks tagasi oli USA-s väga aktiivseks liikumiseks „Occupy Wall Street“. Sellega üritati vastu astuda pankadele ja finantsmaailmale. Kogukondlik laenamine on oma olemuselt aga täiesti vastupidine, kui silmas pidada „pankade nuumamise“ teesi. Kas Sinu jaoks on sotsiaalpanganduses tegutsemine võimalus raha teenida või on siin ka filosoofilised ideed juures ning inimeselt inimesele laenamine on tulevikumuusikaks?

Minu eesmärgiks on hetkel siiski teenida siin keskkonnas tulu. Võib-olla kui ma oleksin väga rikas, siis oleksid prioriteedid teised, aga seda krõbisevat mul nüüd nii palju ka pole, et seda lihtsalt heast südamest kõigile ja suvalise protsendiga välja laenaksin. Raha, mida ma siin keskkonnas investeerin, on enamasti teenitud raske tööga nii palgatööl käies kui ka omast vabast ajast õhtuti ja nädalavahetustel muid täiendavaid töid tehes. On inimesed, kes on laristajad tüüpi inimesed ja kellel on alati rahast puudu, teised aga sellised, kes ei larista nii palju. Minu silmis tuleks selleks, et tulevikus hästi elada, esmalt teha kõva tööd ja vähem raha kulutada. Mida vähem on sul vaba aega, seda vähem on sul aega ka oma raha kulutada. Seega tehke tööd 🙂 Laristajat tüüpi inimesed aga minu arust tööd teha pigem ei viitsi, neil on seega palju vaba aega ja kui on palju aega, siis tuleb seda kuidagi (lõbusalt) sisustada ja teinekord iga fun nõuab lihtsalt väljaminekuid.

Lõpetuseks paar kiiret küsimust:

Kui tihti loed Rahapuu blogi?
Mis see veel on? Ju ma siis ei loe üldse 🙂

Milliseid raamatuid, artikleid, veebilehti soovitaksid algajale investorile investeerimismaailmaga tutvumiseks?
Ma ise just eriti palju investeerimisealaseid artikleid ei loe. Aegajalt hoian silma peal LHV ja Tarkinvestor foorumitel, samuti ka isePankuri foorumil. Loen LHV poolt saadetud „ajakirja“ Investeeri.

Pigem soovitaks algajatele investoritele kannatlikkust, julget pealehakkamist ja tugevat närvi. Mõned inimesed (sh paljud minu tutvusringkonnast) lihtsalt ei julge oma raha välja laenata/investeerida kartes, et nad jäävad sellest rahast lihtsalt ilma. Muidugi kaasnevad iga investeeringuga riskid, aga kes ei riski, see šhampust ei joo 🙂