Krediidi kulukuse määr

Sõbra või tuttavana tuleb mul päris tihi inimestele selgitada laenu võtmisega kaasnevaid kulusid. Õnneks on Eesti Vabariigi seadusandluses lausa kirjas nõue laenupakkumisel välja näidata krediidi kulukuse määr.

Võlaõigusseaduse paragrahv 406 kohaselt kirjutatakse Krediidi kulukuse määra kohta järgmist:

§ 406. Krediidi kulukuse määr

 (1) Krediidi kulukuse määr on protsentides krediidi netosummast või netohinnast avaldatav tarbijale aastas langev krediidist tulenevate kulude koormus eeldusel, et krediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul.

 (2) Krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse kulusid, mida tarbija peab tasuma lepingust tulenevate kohustuse rikkumisel, ega kulusid, mida tarbija peab kandma seoses asja omandamise, teenuse kasutamise või muu soorituse saamisega.

 (3) Ülekandekulusid, samuti krediidi tagasimaksete ning intressi ja muude kulude tasumiseks määratud konto pidamise kulusid, mis on tarbija kanda, tuleb krediidi kulukuse määra arvutamisel arvesse võtta juhul, kui tarbijal ei ole nende suhtes mõistlikku valikuvabadust ning nimetatud kulud on ebamõistlikult suured. Kui krediidi tagasimaksete või intressi ja muude tarbija poolt kantavate kulude sissenõudmise kulud on tarbija kanda, tuleb need siiski arvesse võtta.

 (4) Tagatistega seotud kulusid krediidi kulukuse määra arvutamisel arvesse ei võeta. Kindlustusega seotud kulusid tuleb krediidi kulukuse määra arvutamisel arvesse võtta üksnes juhul, kui krediidiandja näeb neid krediidi andmise eest ette kohustuslikena ja kui need peavad krediidiandjale tarbija surma, invaliidsuse, haiguse või töötuse korral tagama krediidi brutosumma täieliku või osalise tagasimaksmise.

 (5) Kui kokku on lepitud intressimäära või krediidi eest omandatava kauba või teenuse hinda mõjutavate tingimuste muutumine, märgitakse krediidilepingus krediidi kulukuse määra asemel krediidi kulukuse esialgne määr, lähtudes esialgsest intressimäärast ja muudest tingimustest lepingu sõlmimise ajal, nagu need kehtiksid kogu lepingu kestuse ajal. Lisaks tuleb märkida hinda määravate tingimuste muutmise eeldused ja hinna muutumise esimene võimalik ajahetk.

 (6) Krediidi kulukuse määra arvutamise täpsema korra kehtestab rahandusminister Euroopa Liidu nõuetest lähtudes.

 

Lihtsamalt öeldes näitab krediidi kulukuse määr laenukulu protsentides ühe aasta kohta. Sinna sisse on arvestatud kõik laenuga seonduvad baaskulutused ning laenu võtmisel tuleks jälgida just krediidi kulukuse määra, mitte üksinda laenu intressi. Põhjus on lihtne: lepingutasud ja muud laenukulud (või ootamatult suured lisakulud) kergitavad laenu tegelikku koondintressimäära märgataval ning esmapilgul soodne “peaaegu tasuta” laen võib kätte tulla ülikallilt.
Krediidi kulukuse määra arvestusmeetod on paika pandud ning selle kohta võib lugeda siit lingilt. Seal on illustreerimiseks kasutatud üsnagi häid näiteid, mida tasuks uurida enne laenu võtmist või laenu välja andmist.

Huvitavat infot jagab ka Tarbijakaitseameti veebileht tarbijakaitseamet.ee.

Advertisements

Puhastulu

Üks näidik, mida kasutan portfelli tulemuslikkuse mõõtmisel on nn puhastulu. Puhastulu on minu jaoks selline tulu, mis saan kui lahutan ühe kuu jooksul laekunud kogusummast maha selle kuu planeeritud põhiosa maksete summa. Kui tulemus on positiivne, siis võib rahul olla – raha tuli sisse rohkem kui põhiosa pidi tagasi tulema. Hea indikaator on ta just viivises olevate laenude puhul, kuna sellisel juhul on tegelik laekumine enamasti väiksem.

Minu portfelli tulemus on seni kogu aeg olnud positiivne. Viimases lõpus muidugi veel eriti magusalt suur – selle summa suurendamise nimel peaksid kõik investorid tegutsema.

Pilt

Tulumaks – millal maksta?

Hoiustelt makstava intressi puhul ei tule arvestada tulumaksukulu. Seda lihtsalt ei ole. Intress on küll tulu, kuid seaduse silmis on pankurid teinud piisavalt head lobitööd ning hoiuseintresse ei maksustata.

Sotsiaalpanganduses teenitavatest tuludest tuleb aga tulumaks tasuda ning tulumaksu edasilükkamine on küll võimalik, kuid äärmiselt ebapraktiline.

Tulumaksuga on ilmselt iga töötav inimene kokku puutunud. Lähed tööle, vormistatakse tööleping ning kätte saad teatud protsendi võrra väiksema summa (protsent on kõikuv tulenevalt maksuvabast miinimumist!). Mingi osa palgast on “haihtunud” kusagile vahepeale ning töötaja ei pea üldiselt väga jälgima, kuhu tema eest makstavad maksud lähevad.

Investeerimiskeskkonnas on olukord aga teine. Paljud osavamad investorid kasutavad investeerimiseks erinevaid juriidilisi kehasid – eks ikka mõttega makse optimeerida ja seda ei saa pahaks panna. Kes ennast ettevõtluskeskkonnas koheselt nii hästi ei tunne, see investeerib ilmselt eraisikuna. Siiski tekib põhjendatud küsimus, et mis siis kui laenuvõtja maksab paar kuud ilusati laenu ja intresse, kuid seejärel muutub ootamatult maksejõuetuks? Sellistele küsimustele vastuse saamiseks tasub lugeda Maksumaksjate Liidu poolt avaldatud artiklit: http://www.maksumaksjad.ee/modules/smartsection/item.php?itemid=1407

Kui räägime üldiselt tulumaksu tasumisest, siis seda tuleb teha kord aastas, enamasti esimeses kvartalis samaaegselt tuludeklaratsioonide täitmisega. Ärge unustage tuludeklaratsioone täita! 🙂

“Punane ju ei maksa tagasi!”

Huvi pärast jäin portfellis olevaid investeeringuid vaatama. Eelkõige seetõttu, et kuigi juba 7 laenu on tagastatud, siis nende puhul on ennetähtaegsete laenudega ning tuleval kuul lõppeb esimene laenuleping, mis on jõudnud oma lõpule nn orgaanilisel teel. Ehk siis laenuvõtja on iga kuu teinud vajalikus mahus makseid ning tuleva kuu makse on järjekorras viimane.

Tegu on A800 laenulepinguga, mis võeti Placeti kiirlaenu tasumiseks.

22sept laen maksmisel

Kui sealt laekub viimased 61 eurosenti, siis olen saanud 9 kuulise perioodiga 57 senti kasumit. Kasumi pealt pean tasuma tulumaksu 20% ehk 11,4 senti. Netotootluseks jääb seega 45,6 senti (ehk 7,13 krooni). Nii, palun tõstke käsi nüüd need inimesed, kes teenivad aastas näiteks 100€ pealt intressi rohkem kui 0,456€? PS! 0,456€ on saavutatud siiski 5 eurose algpanuse juures! Korrutame selle kahekümnega (100€), saame  9,12€ aastas. Saja euro pealt puhtalt kätte üle 9 euro intressi saada ei ole ju tegelikult nii paha tulemus? Ahjaa, laenuleping oli sõlmitud 23,5% intressimäära juures.

Kuulen juba kuidas tagumine rida protesteerib: “Aga paljud laenud on probleemsed ja raha ei tule koju!”.

Tõsi. Päris mitme laenuga on probleeme, kuid ma ei oleks nii negatiivselt meelestatud üleüldisema tulevikuperspektiivi suhtes. Praegu on mul ca 140-150 laenulepingut, millest alla 10 lepinguga on probleeme tänase seisuga. Number varieerub tegelikkuses 5 – 15 lepingu vahel, ehk sisuliselt on negatiivse mõjuga lepingute osakaal kuni 10% portfellist. Aga nad enam-vähem siiski maksavad!

Võlad ja viivised 22sept

Siit on näha, et pikas perspektiivis peaks tänase seisuga tagasi saama 34,16€ põhiosa, lisaks saamata olevad intressid ning lisaks viivised. Vaid üks punastest laenudest ei ole tänaseks mitte midagi tasunud, ülejäänud on vähemalt midagigi maksnud.

Risk on olemas. Aga risk ei ole nii suur, kui seda võiks arvata olevat.

Intervjuu – petesch

Intervjuude ralli ei ole veel läbi!

Tere petesch!

Kuidas jõudsid sotsiaalpanganduses investeerimiseni? Kas kuulsid reklaami raadiost või telekast, sõber soovitas või ise leidsid sellise võimaluse?

Leidsin selle võimaluse ise. Googeldan aegajalt mind huvitavaid märksõnu.

Millistel sotsiaalpanganduse platvormidel oled tegev olnud ja kas mõnes neist oled aktiivne ka praegu: Omaraha.ee, isePankur.ee, mõni muu välismaine platvorm?

Olen klient ka Omarahas (seal küll teise kasutajanimega). Need kaks (iP ja OR) on hetkel ka ainukesed tõsised tegijad Eesti sotsiaalpanganduse turul. Ülejäänud (nagu näit. “Rahakott”, “e-laenuabi” v.m.s.) on pehmelt väljendudes vaid turusolkijad, kes oma tegevusega mõjutavad kahjuks negatiivselt sotsiaalpanganduse mainet.

Kui kaua aega oled olnud tegev sotsiaalpanganduses investorina?

iP: märts 2009
OR: mai 2011

Sõbrale raha laenamine võib teine kord lõppeda nii rahast kui sõbrast ilma jäämisega. Kuna sotsiaalpangandus viljeleb just sellist sõbralt-sõbrale laenuandmise võimalust, siis mis motiveeris katsetama sotsiaalpanganduse võimalusi raha kasvatamiseks?

Mulle meeldivad alternatiivsed võimalused. Rahanduse vallas on selleks ka nt. Juba pikka aega tegutsenud hoiu-laenuühistud. Sotsiaalpangandus on suhteliselt uus nähtus ning vajaks rohkem reklaami ja selgitamist üldsusele. Tegelikult on termin sõbralt-sõbrale pisut eksitav. Reeglina ma ju oma laenuvõtjaid ei tunne. Seega nagu sõbrast ilma jäämise kartust selles keskkonnas väga pole.

Sotsiaalpanganduse üheks võluks on vastavalt oma riskitasemele sobilike lepingute valimine kas põhiturult või järelmüügist. Selleks on loodud erinevad krediidigrupid vastavalt vaba rahavoo suurusele ning maksehäiretele. Millise profiiliga lepingutesse eelistad raha paigutada ning kuidas sa laenutaotlust analüüsid?

Erinevatel aegadel olen katsetanud erinevaid strateegiaid. Eriti oluliseks pidasin iseseisvat analüüsi siis, kui portaal ei korraldanud ise taustakontrolli. Üheks minu meetodiks oli ka see, et palusin laenutaotlejal saata oma kontoväljavõte otse mulle. Vastutasuks lubasin omaltpoolt (juhul kui kõik oli OK) märksa soodsamat pakkumist päris suures osas või lausa terve laenu osas. Nii mitmedki seda tegid. Mõnedele pakkusin ka otse silmast-silma kohtumist enne oma pakkumise tegemist. Kohtumisteni küll reaalselt ei läinud, aga kes ei olnud valmis kohtuma, need ka minult pakkumist siis ei saanud. Mis puutub skoori, siis eelistasin alati puhta minevikuga kliente. Nüüd, kus toimub krediidikontroll, usaldan ka madalamaid skoore. Hetkel investeerin väikeste summadega võimalikult paljudesse laenudesse, kasutades põhiliselt isePakkuja teenust.

Investeerimine läbi sotsiaalpanganduse on küllaltki väikese kapitalivajadusega: investeerima saab hakata alates viiest eurost. Siiski on palju neid, kes investeerivad 50€, 100€ ja isegi 200€ laenulepingu kohta. Millist taktikat ise kasutad ning miks just nii?

Praegu kasutan taktikat “väikesed summad võimalikult paljudele”. Kuid olen teinud investeeringuid ka sadades ja tuhandetes eurodes ühte laenupakkumisse. Alles hiljuti sai üks neljatuhande eurone pakkumine tehtud.

Sinu puhul olen sageli tähele pannud, et investeerid laenutaotlustesse äärmiselt madala intressiga. Millest selline lähenemine tuleneb?

Minu soov on tegelikult see, et intressid tuleksid alla. Arvan, et mida madalamad on intressid, siis seda rohkem tuleb siia portaali ausaid ja tõsiseid laenutaotlejaid. Olen lähtunud intressi määramisel tegelikult ka sellest, et milline oleks intress, kui paneksin raha hoiu-laenuühistusse. Raske öelda, kus on risk suurem: HLÜ pankroti korral ei pruugi midagi tagasi saada; sotsiaalpanganduses aga on risk hajutatud. Kui ka osad ei maksa üldse midagi tagasi, siis teised maksavad viiviste näol jälle nende osa kinni. Madala intressinumbri kirjutamine iP-s aitab veidi üldist intressitaset langetada, siiski lõppintrssiks kujuneb reeglina kõrgem intress. Aga ma ei oleks sugugi kurb, kui lõppintress olekski mõnevõrra madalam.

Tootlusnumbriteks reklaamitakse ühes portaalis üle 16%, teises kuni 40% aasta baasil. Kas sellised numbrid on pigem müüt, või on selline tulemus võimalik ka reaalselt saavutada (aastatootlus vahemikus 16-40%)? Kas oma portfelli saavutatud tootlusega oled rahul?

Minu portfelli tootlus iP-s on juba aastaid täiesti stabiilselt 17% OR-s on tootlus hetkel 37%. Seega ei ole müüt.

Tihtipeale loome investeerimisel enesele teatud raamistiku. Näiteks viia portfell teatud päevade arvuga väärtuseni x eurot või kasvatada aktsia hinda börsil 20% ja siis väljuda. Kas oled portfelli loomisel enesele mingisuguseid eesmärke seadnud? Mis need olla võiks?

Hetke eesmärk oleks see, et nende kahe portaali peale oleks igakuine laekuv puhastulu võrdne tavalise kuupalgaga, pikemas perspektiivis aga võiks see olla võrdne kahe kuupalgaga.

Kas Sinu portfelli väärtus ületab või jääb alla 1000 euro piiri?

Ületab

Näiteks isePankuris viiakse praegu agaralt läbi uusi muutuseid: järelmüügi võimaluse tekkimine, Soome turule laienemine ning üleüldise teenuse parendamine. Kas oled tehtud muutustega rahul või ootaksid veel suuremaid muutuseid?

Mulle see laienemine meeldib. Ei näe selles probleemi. Järelmüüki pole küll ise kasutanud, kuid kindlasti peaks selline võimalus ju olema.

Lõpetuseks paar kiiret küsimust:

  • Kui tihti loed Rahapuu blogi?
    Hakkan hoidma silma peal
  • Milliseid raamatuid, artikleid, veebilehti soovitaksid algajale investorile investeerimismaailmaga tutvumiseks?
    Eks neid on palju. Parim on alustada näiteks neti.ee alt või lihtsalt googeldada konkreetset teemat ja siis edasi minna.