Intervjuu – TäPe

Mõned päevad tagasi pakkus Rahapuu blogi lugeja välja idee, et võiksime võtta ühendust mõne kogenenuma investoriga, et pidada investeerimise teemadel maha üks pisikene vestlus. Sellele üleskutsele ei jätnud me reageerimata ning täna on mul kõigile lugejatele meeldiv võimalus pakkuda lugeda esimest küsimus-vastus stiilis lugu.

Pihtide vahele võtsime isePankuri foorumist tuttava investori TäPe. Põnevat lugemist!

Alustame seda usutlust võib-olla kõige olulisemast küsimusest üldse: kui kaua oled investeerimisega tegelenud ning milliseid valdkondi oled eelistanud ja miks?

Väga palju investeerimisega tegelenud ei olnud. Ammusel ajal sai proovitud neid investeerimismänge, kus nö mängurahaga börsidel mängisid ja siis võitjad said päris rahalised auhinnad. Välismaa omasid mängisin ca 13+ aastat tagasi. Eesti omasid ei ole proovinud. Muus osas hetkel tühjus, kuid tuleviku jaoks on mõtteid mõlkumas, ainult rahapuudus on hetkel takistuseks. Isepankuris alustasin investeerimist 2009 suve lõpus.

Kas oled sotsiaalpanganduses veel tegev või oled selles valdkonnas investeerimistegevuse peatanud ja miks?

Hetkel olen selle tegevuse peatanud. Endal hetkel rahavajadus ja pidevalt viin tagasimakstavat raha välja. Kunagi kaugemas tulevikus, kui endal suurem rahapuudus üle läheb, siis plaanin tagasi tulla.

Kas Sa mäletad oma emotsioone kui esmakordselt kuulsid sotsiaalpangandusest? Või oli see ootamatu „avastan ja kohe investeerin“ käik ning mingisugust pikemat järelemõtlemise aega ei vajanudki?

Nagu enamus asju, kuulsin sellest tuttava kaudu (kuigi mingit reklaami olin vist ka varem näinud/kuulnud, aga ma selle suhtes päris immuunne enamasti). Paar päeva uurisin asja ning siis hakkasin juba investeerimisega tegelema. Pikalt otseselt mõtlema ei pidanud, panga poolt pakutud intressid olid olematud ja tol hetkel oli natuke vaba raha samuti.

Sageli soovitatakse otsida iseenda paremaks harimiseks endale mentor. Kuidas Sinul mentoriga oli – kas keegi juhendas või olid pigem üksik hunt?

Paar näpunäidet tuttav andis, aga üldiselt üksik hunt. Natuke aega kõrvalt mängu jälgida ja saab selgeks kuidas asi käib.

Kui numbritesse pisut rohkem süveneme, siis kas sotsiaalpanganduses investeerimise tipuhetkel oli Sinu portfell väärt alla või üle 1000 euro?

See number oli üle 10x suurem.

Kas saavutatud tootlus vastas Sinu eesmärkidele, või leiad, et mõnes muus valdkonnas oleks selle rahaga saanud midagi suuremat korda saata?

Tol hetkel oli ta piisavalt tootlik, praegusel hetkel leiab valdkondi, kus saab suuremat ja kiiremini korda saata. Samas on riskid igal pool ja kõiki mune ei tasu ühes korvis hoida, ehk kui võimalik, siis tuleb tegutseda mitmel rindel.

Investeerimismaailmas manitsetakse tihtipeale oma emotsioone kontrollima ning ootamatuseid vältima. Näiteks mingisugusel suuremal laekumistepäeval kasvab viivislaenude osakaal portfellis 5% pealt 20% peale, sest paljud laenajad ei ole suvatsenud arveid maksta. Kuidas sellistel keerulistel hetkedel ise toimisid ning millised emotsioonid Sind nendel ajahetkedel valdasid?

Nagu alati, esimesi laene jälgid tähelepanelikult, hiljem aga suurt tähelepanu otseselt sellele ei pööra ja loodad IP tegutsemisele. Mul on kokku ca 900 laenu antud ja viivises on päris paljud, kui ma selle pärast kogu aeg pead valutaksin, siis jääks mul halle ajurakke paaaaaalju vähemaks.

Täna on Eesti suurim sotsiaalpanganduse platvorm isePankur läbi viimas palju olulisi muudatusi portaali töös. Aasta alguse poole tutvustati järelturgu, nüüdseks on laienetud teenuse pakkumisega Soome turule ning kuuldavasti hakatakse läbi viima investoritele suunatud motivatsiooniprogrammi (platvormi arendus investoritele soodsamas suunas). Milliseid emotsioone ja arvamusi need käigud Sinus kui investoris on tekitanud?

Eks vigu ole palju tehtud. Soome poolelt tulevad laenutaotlused on küll sellised, mis siin kuidagi läbi ei läheks. Hetkel pole ka võimalik automaatpakkujatel Soomet välistada ja see on paljud investorid marru ajanud. Lähiajal lubati küll selline filtreering lisada. Kuna ise hetkel ei investeeri, siis väga kõva häälega sel teemal sõna ei võta, kuid kui tegeleksin, siis oleksin päris tige. Järelturg on selline pole liha ega kala hetkel minu jaoks. Seal müüvad need, kes teevad ühte taotlusesse 10 pakkumist ja ostavad need, kes seetõttu löögile ei pääsenud. Samas pankrotis laene seal müüa ei saa, ainult aktiivseid ja isegi minul näiteks ei ole mõttekas neid aktiivseid laene seal müüa, raha tiksub nende pealt niikuinii.

Kui tuleme korra tagasi portfellihalduse juurde, siis millistesse laenulepingutesse eelistasid investeerida ning kuidas Sa üldse laenutaotluseid analüüsisid?

Vaatasin üldiselt taotleja vanust, elukohta, riigikeele oskust, laenu soovi põhjendusi jms. Riigikeelt mitte diskrimineerimise tõttu, vaid juhuks kui inimene jääb töötuks, kui head väljavaated tal ainuüksi keeleoskuse kohapealt oleks uus tööots leida. Eks nagu enamasti kõigepealt vaatad intressi ja seejärel muid asju. Kuid olen ka odavama intressiga andnud teatud eesmärkide nimel. Kunagi oli ju probleem selles, et ei olnud laenajaid ja seetõttu ei olnud ka väga suurt valikut kuhu laenata. Praeguseks hetkeks seda probleemi enam väga ei paista olevat.

Eesti sotsiaalpanganduse turul laenatakse raha enamasti 15 – 40 protsendilise aastaintressiga laenujäägilt. Kas sellised intressid on jätkusuutlikud meie majanduskeskkonnas?

Kuidas nüüd võtta. Meil siin nagunii röövkapitalism kõrgeimal tasemel ja pankadelgi on tarbimislaenud 15-25% kandis. Samas majandus ja palgad hetkel kasvavad ja vajadusel saab hakkama. Kõige parem on üldse ilma laenudeta elada, kuid enamasti pole see võimalik.

Lähme korra kujutletavasse fantaasiamaailma ning Sulle antakse 10 000 eurot eesmärgiga investeerida see kas a) hoiusele pannes, b) sotsiaalpanganduses, c) börsil, d) kinnisvaras, e) väärismetallides. Kui peaksid kogu raha kümne aastase perspektiiviga investeerima vaid ühte valikusse neist viiest, siis millise valiku teeksid ja miks just sellise?

Hoiusele ei paneks kindlasti. Hea meelega jagaks paariks jupiks ja paneks mitmesse kohta (varem mainitud seik, et ei tasu hoida kõiki mune ühes korvis). Pikas perspektiivis on ka kinnisvara hindadel suurt potentsiaali oodata, kuna lühiajalised tagasilöögid ei peata pikas perspektiivis olevat kasvavat trendi. Samas 10 000€ mingit kinnisvara otseselt ei saa, seega paneks selle sotsiaalpangandusse pöörlema.

Sotsiaalpanganduse üks suur pluss on väike kapitalivajadus – investeerima saab hakata juba alates viiest eurost. Millise summa soovitaksid inimesel oma netokuupalgast investeerida igakuiselt sotsiaalpanganduses?

Sellele otsest soovitust ei ole ja ei saagi anda. Investeerida tuleb seda raha mis on hetkel „üle“ ja mis ei oleks esmased tagavara varud vaid pigem sekundaarsed juba. Kui peaks töötuks jääma, et ei peaks KOHE hakkama välja võtma (halvemal juhul isegi peale maksma), vaid saaks ka oma varudest veel hakkama ja siis vaadata kas hakata IP-st raha jupikaupa välja võtma tehtavate tagasimaksete hulgast. Mina viimased 2 aastat näiteks ei kandnud üldse IP-sse raha juurde ja keerutasin seda raha, mis tagasimaksetest tuli. Tipphetkedel oli mul teenitav intressitulu üle poole minu kuupalgast, mis ma saan tööl käies. Praeguseks hetkeks on see aga juba vähem kui 20%, kuna pole üle aasta aja investeerimisega tegelenud. Samas koos põhiosa tagasimaksetega on see endiselt ca 50% minu kuupalgast rahavoolu. Raha väljaviimise tõttu on see summa küll pidevalt vähenev, kuid siiski olemas. See annab parema kindlustunde homse osas, et mingigi rahavool on olemas juhul, kui peaks midagi ootamatut juhtuma, ehk kõik rahakraanid ei ole kohe automaatselt kinni. See on ka üks põhjus miks „üleliigset“ raha investeerida.

Kirjutasin mõni aeg tagasi, et minu meelest tuleks rõhku panna kolmele elemendile: eesmärkide seadmisele, nendele fookuse seadmisele ning emotsioonide taltsutamisele. Kas sul on endal äkki mõni hea õpetussõna, mille järgi toimid?

Ei tasu stressi minna asjade pärast mille üle endal kontroll puudub ja mida enam muuta ei saa.

Lõpetuseks paar kiiret küsimust:

1) Kui tihti loed Rahapuu blogi?

Ei ole kunagi lugenud.

2) Milliseid raamatuid, artikleid, veebilehti soovitaksid algajale investorile investeerimismaailmaga tutvumiseks?

Ei oska samuti midagi soovitada. Uurigu ja vaadaku selle keskkonna (kus plaanitakse investeerima hakata) vanade olijate soovitusi/õpetusi/näpunäiteid. Eriti nende endi foorumis vms.

Rahapuu blogi poolt suur aplaus TäPe’le. Jääme ootama uusi usutlusi järgmiste investoritega!  Kui Teil on küsimusi, mida sooviksite esitada investoritele, siis andke sellest teada kas Facebookis Rahapuu kommuunis, või artikli alla kommentaariga.

Advertisements

2 thoughts on “Intervjuu – TäPe

  1. Kristi

    Väga kiiresti läbi viidud intervjuu. Päris sürr tegelikult ette kujutada, et poole palga väärtuses intressi tuleks, on mille peale mõelda tulevikuperspektiivis!

    Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s