Kuuülevaade: AUGUST 2013

isePankur

isePankur on suutnud teenusemahtusid kõvasti kasvatada.  Aegade algusest peale on väljastatud ca 4,92 miljoni euro eest laene, millest augusti osa oli juba lausa ca 0,8 miljonit. Aasta tagasi augustis väljastati laene vaid 26 tuhande euro eest. Kasv aastaga seega enam kui 30 korda.

Kvaliteet kuude lõikes Investorite tootlus

isePankuri kasutajaskond on samuti teinud tubli kasvu läbi. Juurde on lisandunud ligi 4000 kasutajat, tehes kasutajate koguarvuks juba peaaegu 27 000.

Üle 82% investoritest teenib tootluseks aasta baasil 10% või enam.

Omaraha.ee laenumahud alates algusest on 2,92 miljonit eurot, kasutajaskond pisut üle 7000 liikme.

Blogi

August on kahtlemata kõige aktiivsem kuu olnud blogi jaoks. Kohe-kohe on blogis tehtud 4000 klikki, andes kuu klikkide arvuks pea 2500 klikki. See on 5 korda rohkem senise parima kuuga võrreldes.

blogikülastatavus

Postitusi on blogis kokku tehtud 79, millest augustis kirjutasime 24 postitust.

Postituste teemad on läinud kindlasti laiemaks ning tulevikus on samuti oodata elustiili teemadel mõnda postitust. Samuti loodame edasi minna intervjuudega (esimene avaldati mõned päevad tagasi).

Rahapuu portfell

Portfellist adekvaatse ja õiglase ülevaate tegemine on päev-päevalt raskem. isePankuri numbreid on alati raske usaldada, mistõttu need tabelid, mis olid algselt kasutusel, ei ole enam kuigivõrd pädevad. Näiteks lepingute laekumise puhul on sel kuul planeeritud arv 3x suurem kui tegelik laekumine. Samuti ei leia enam kasutust varem väljakuulutatud lepingute osakaal portfellist, sest mitmed lepingud on ennetähtaegselt tagasi makstud või järelturul maha müüdud.

Laekumised olid väga head.

laekumised

Intressilaekumine oli 97,7% (eesmärk 87%), põhiosa laekumine 96,9% (eesmärk 90%).

Ennetähtaegselt tagastati augustis 4 lepingut (kokku tagastatud 6 lepingut), järelturul müüsime maha 2 Soome lepingut, mille mõlema pealt teenisime pisikese tulu. Üks leping on veel müügis, ent selle mahamüümisesse väga suurt usku ei ole (rämpsleping, mis tuli isePakkuja kaudu portfelli).

Tegelik laekumine ületas planeeritud põhiosa laekumist 27% võrra augustis. Tegu on protsentuaalselt vaadeldes viimase kolme kuu põhjaga, kuid absoluutväärtusesse arvestatuna senise kõige suurema “kasumiga”.

Portfelli tootlus on märkimisväärselt kasvanud, viimaste andmete kohaselt on tulemuseks 17,15%, mis jääb platvormi 18,95% keskmisest tootlusest maha 1,8 protsendipunktiga. laekumised

tootlus

Võrreldes juuli lõpuga on tootlus kasvanud ligikaudu 2 protsendipunkti võrra (15,16% juulis vs 17,15% augustis).

Strateegia poolest üritan portfelli haarata võimalikult palju A1000 lepinguid. Need küll ei taga alati maksimaalset kvaliteeti, kuid sellegi poolest on tähtis hoida portfell võimalikult kvaliteetne (A1000 lepinguid on järelturul kergem müüa kui C600 lepinguid). Investeerin enamasti väikeste summadega (5-10 eurot lepingu kohta) eesmärgiga viia diversifikatsioonimäära allapoole.

Arvutan ka iseseisvalt portfelli tootlust XIRR meetodi abil, kusjuures arvesse võetakse portaali tehtud sisse- ja väljamakseid. Tulemused on järgmised:

tootlus2

Viivislaenude osakaal oli vahepeal ääretult kõrge, nüüdseks on olukord stabiliseerunud ja tublisti allapoole tulnud. Üle 60 päeva viivises on jätkuvalt sama kogus lepinguid, mis läbi aja olnud on. Seni ei ole nende suunal progressi näha olnud. Olen siiski positiivne ja loodan, et olukord läheb paremaks.

Üleüldiselt võiks augustit pidada väga edukaks kuuks. Laekumised oli üle 96%, lepinguid tuli portfelli kõvasti juurde ning järelturg sai ära proovitud. Septembris tõenäoliselt ei lisandu kuigi palju lepinguid portfelli tulenevalt isikliku elu väiksemast ümberkorraldusest. 🙂

Intervjuu – TäPe

Mõned päevad tagasi pakkus Rahapuu blogi lugeja välja idee, et võiksime võtta ühendust mõne kogenenuma investoriga, et pidada investeerimise teemadel maha üks pisikene vestlus. Sellele üleskutsele ei jätnud me reageerimata ning täna on mul kõigile lugejatele meeldiv võimalus pakkuda lugeda esimest küsimus-vastus stiilis lugu.

Pihtide vahele võtsime isePankuri foorumist tuttava investori TäPe. Põnevat lugemist!

Alustame seda usutlust võib-olla kõige olulisemast küsimusest üldse: kui kaua oled investeerimisega tegelenud ning milliseid valdkondi oled eelistanud ja miks?

Väga palju investeerimisega tegelenud ei olnud. Ammusel ajal sai proovitud neid investeerimismänge, kus nö mängurahaga börsidel mängisid ja siis võitjad said päris rahalised auhinnad. Välismaa omasid mängisin ca 13+ aastat tagasi. Eesti omasid ei ole proovinud. Muus osas hetkel tühjus, kuid tuleviku jaoks on mõtteid mõlkumas, ainult rahapuudus on hetkel takistuseks. Isepankuris alustasin investeerimist 2009 suve lõpus.

Kas oled sotsiaalpanganduses veel tegev või oled selles valdkonnas investeerimistegevuse peatanud ja miks?

Hetkel olen selle tegevuse peatanud. Endal hetkel rahavajadus ja pidevalt viin tagasimakstavat raha välja. Kunagi kaugemas tulevikus, kui endal suurem rahapuudus üle läheb, siis plaanin tagasi tulla.

Kas Sa mäletad oma emotsioone kui esmakordselt kuulsid sotsiaalpangandusest? Või oli see ootamatu „avastan ja kohe investeerin“ käik ning mingisugust pikemat järelemõtlemise aega ei vajanudki?

Nagu enamus asju, kuulsin sellest tuttava kaudu (kuigi mingit reklaami olin vist ka varem näinud/kuulnud, aga ma selle suhtes päris immuunne enamasti). Paar päeva uurisin asja ning siis hakkasin juba investeerimisega tegelema. Pikalt otseselt mõtlema ei pidanud, panga poolt pakutud intressid olid olematud ja tol hetkel oli natuke vaba raha samuti.

Sageli soovitatakse otsida iseenda paremaks harimiseks endale mentor. Kuidas Sinul mentoriga oli – kas keegi juhendas või olid pigem üksik hunt?

Paar näpunäidet tuttav andis, aga üldiselt üksik hunt. Natuke aega kõrvalt mängu jälgida ja saab selgeks kuidas asi käib.

Kui numbritesse pisut rohkem süveneme, siis kas sotsiaalpanganduses investeerimise tipuhetkel oli Sinu portfell väärt alla või üle 1000 euro?

See number oli üle 10x suurem.

Kas saavutatud tootlus vastas Sinu eesmärkidele, või leiad, et mõnes muus valdkonnas oleks selle rahaga saanud midagi suuremat korda saata?

Tol hetkel oli ta piisavalt tootlik, praegusel hetkel leiab valdkondi, kus saab suuremat ja kiiremini korda saata. Samas on riskid igal pool ja kõiki mune ei tasu ühes korvis hoida, ehk kui võimalik, siis tuleb tegutseda mitmel rindel.

Investeerimismaailmas manitsetakse tihtipeale oma emotsioone kontrollima ning ootamatuseid vältima. Näiteks mingisugusel suuremal laekumistepäeval kasvab viivislaenude osakaal portfellis 5% pealt 20% peale, sest paljud laenajad ei ole suvatsenud arveid maksta. Kuidas sellistel keerulistel hetkedel ise toimisid ning millised emotsioonid Sind nendel ajahetkedel valdasid?

Nagu alati, esimesi laene jälgid tähelepanelikult, hiljem aga suurt tähelepanu otseselt sellele ei pööra ja loodad IP tegutsemisele. Mul on kokku ca 900 laenu antud ja viivises on päris paljud, kui ma selle pärast kogu aeg pead valutaksin, siis jääks mul halle ajurakke paaaaaalju vähemaks.

Täna on Eesti suurim sotsiaalpanganduse platvorm isePankur läbi viimas palju olulisi muudatusi portaali töös. Aasta alguse poole tutvustati järelturgu, nüüdseks on laienetud teenuse pakkumisega Soome turule ning kuuldavasti hakatakse läbi viima investoritele suunatud motivatsiooniprogrammi (platvormi arendus investoritele soodsamas suunas). Milliseid emotsioone ja arvamusi need käigud Sinus kui investoris on tekitanud?

Eks vigu ole palju tehtud. Soome poolelt tulevad laenutaotlused on küll sellised, mis siin kuidagi läbi ei läheks. Hetkel pole ka võimalik automaatpakkujatel Soomet välistada ja see on paljud investorid marru ajanud. Lähiajal lubati küll selline filtreering lisada. Kuna ise hetkel ei investeeri, siis väga kõva häälega sel teemal sõna ei võta, kuid kui tegeleksin, siis oleksin päris tige. Järelturg on selline pole liha ega kala hetkel minu jaoks. Seal müüvad need, kes teevad ühte taotlusesse 10 pakkumist ja ostavad need, kes seetõttu löögile ei pääsenud. Samas pankrotis laene seal müüa ei saa, ainult aktiivseid ja isegi minul näiteks ei ole mõttekas neid aktiivseid laene seal müüa, raha tiksub nende pealt niikuinii.

Kui tuleme korra tagasi portfellihalduse juurde, siis millistesse laenulepingutesse eelistasid investeerida ning kuidas Sa üldse laenutaotluseid analüüsisid?

Vaatasin üldiselt taotleja vanust, elukohta, riigikeele oskust, laenu soovi põhjendusi jms. Riigikeelt mitte diskrimineerimise tõttu, vaid juhuks kui inimene jääb töötuks, kui head väljavaated tal ainuüksi keeleoskuse kohapealt oleks uus tööots leida. Eks nagu enamasti kõigepealt vaatad intressi ja seejärel muid asju. Kuid olen ka odavama intressiga andnud teatud eesmärkide nimel. Kunagi oli ju probleem selles, et ei olnud laenajaid ja seetõttu ei olnud ka väga suurt valikut kuhu laenata. Praeguseks hetkeks seda probleemi enam väga ei paista olevat.

Eesti sotsiaalpanganduse turul laenatakse raha enamasti 15 – 40 protsendilise aastaintressiga laenujäägilt. Kas sellised intressid on jätkusuutlikud meie majanduskeskkonnas?

Kuidas nüüd võtta. Meil siin nagunii röövkapitalism kõrgeimal tasemel ja pankadelgi on tarbimislaenud 15-25% kandis. Samas majandus ja palgad hetkel kasvavad ja vajadusel saab hakkama. Kõige parem on üldse ilma laenudeta elada, kuid enamasti pole see võimalik.

Lähme korra kujutletavasse fantaasiamaailma ning Sulle antakse 10 000 eurot eesmärgiga investeerida see kas a) hoiusele pannes, b) sotsiaalpanganduses, c) börsil, d) kinnisvaras, e) väärismetallides. Kui peaksid kogu raha kümne aastase perspektiiviga investeerima vaid ühte valikusse neist viiest, siis millise valiku teeksid ja miks just sellise?

Hoiusele ei paneks kindlasti. Hea meelega jagaks paariks jupiks ja paneks mitmesse kohta (varem mainitud seik, et ei tasu hoida kõiki mune ühes korvis). Pikas perspektiivis on ka kinnisvara hindadel suurt potentsiaali oodata, kuna lühiajalised tagasilöögid ei peata pikas perspektiivis olevat kasvavat trendi. Samas 10 000€ mingit kinnisvara otseselt ei saa, seega paneks selle sotsiaalpangandusse pöörlema.

Sotsiaalpanganduse üks suur pluss on väike kapitalivajadus – investeerima saab hakata juba alates viiest eurost. Millise summa soovitaksid inimesel oma netokuupalgast investeerida igakuiselt sotsiaalpanganduses?

Sellele otsest soovitust ei ole ja ei saagi anda. Investeerida tuleb seda raha mis on hetkel „üle“ ja mis ei oleks esmased tagavara varud vaid pigem sekundaarsed juba. Kui peaks töötuks jääma, et ei peaks KOHE hakkama välja võtma (halvemal juhul isegi peale maksma), vaid saaks ka oma varudest veel hakkama ja siis vaadata kas hakata IP-st raha jupikaupa välja võtma tehtavate tagasimaksete hulgast. Mina viimased 2 aastat näiteks ei kandnud üldse IP-sse raha juurde ja keerutasin seda raha, mis tagasimaksetest tuli. Tipphetkedel oli mul teenitav intressitulu üle poole minu kuupalgast, mis ma saan tööl käies. Praeguseks hetkeks on see aga juba vähem kui 20%, kuna pole üle aasta aja investeerimisega tegelenud. Samas koos põhiosa tagasimaksetega on see endiselt ca 50% minu kuupalgast rahavoolu. Raha väljaviimise tõttu on see summa küll pidevalt vähenev, kuid siiski olemas. See annab parema kindlustunde homse osas, et mingigi rahavool on olemas juhul, kui peaks midagi ootamatut juhtuma, ehk kõik rahakraanid ei ole kohe automaatselt kinni. See on ka üks põhjus miks „üleliigset“ raha investeerida.

Kirjutasin mõni aeg tagasi, et minu meelest tuleks rõhku panna kolmele elemendile: eesmärkide seadmisele, nendele fookuse seadmisele ning emotsioonide taltsutamisele. Kas sul on endal äkki mõni hea õpetussõna, mille järgi toimid?

Ei tasu stressi minna asjade pärast mille üle endal kontroll puudub ja mida enam muuta ei saa.

Lõpetuseks paar kiiret küsimust:

1) Kui tihti loed Rahapuu blogi?

Ei ole kunagi lugenud.

2) Milliseid raamatuid, artikleid, veebilehti soovitaksid algajale investorile investeerimismaailmaga tutvumiseks?

Ei oska samuti midagi soovitada. Uurigu ja vaadaku selle keskkonna (kus plaanitakse investeerima hakata) vanade olijate soovitusi/õpetusi/näpunäiteid. Eriti nende endi foorumis vms.

Rahapuu blogi poolt suur aplaus TäPe’le. Jääme ootama uusi usutlusi järgmiste investoritega!  Kui Teil on küsimusi, mida sooviksite esitada investoritele, siis andke sellest teada kas Facebookis Rahapuu kommuunis, või artikli alla kommentaariga.

Kuidas lisada lepinguid järelmüüki?

Viimastel päevadel on teemaks olnud järelmüük (ka järelturg). Otsustasin ise katsetada, kuidas lepingu järelmüüki lisamine käib, mistõttu panin müüki kolm laenulepingut. Kõikide lepingute väärtused eraldi on 5 eurot tüki kohta, mis kokku teeb 15 eurot. Laenud panin müüki 24. august kell 11:00 paiku.

Järelturust oleme viimasel ajal palju rääkinud just likviidsuse võtmes. Mida aktiivsemalt järelmüüki kasutatakse, seda suuremad on võimalused oma lepingutele ostjad leida. See aga loob võimalused investeeringute alt kapitali üha kiiremini vabastada.

Kuidas lepinguid järelturule lisada?

Samm 1: vali välja lepingud, mida soovid müüa

Selleks mine “Minu isePankur” >> “Investeeringud” >> “Investeeringud”

Otsustasin müüki panna lepingud, mis tulid isePakkujate abil ning mis minu investorprofiiliga veel nii hästi kokku ei sobi. Tegu on A1000 skooriga lepingutega, millede intressimäär on 25-28% vahel.

Eelnev strateegia väljamõtlemine ja sellest kinnipidamine aitab portfelli eesmärke paremini täita.

Samm 2: järelturule sisenemine

Kui plaan on paigas, siis kliki lepingute  juures olevale “MÜÜ LAENUD” lahtrile.

Pilt1 müü laenud

Samm 3: müügikorvis valikute tegemine

Siin saad valida omale sobivad laenud välja ning nad aktiveerida järelmüügi jaoks. Selleks tuleb klikkida ostukorvi märgil (kui korv on rohelise noolekesega märgitud, siis seda lepingut ei ole veel järelmüügi korvi lisatud; punase noolega tähtistatud lepingud on järelmüügiks valmis pandud).

Märgistasin kolm lepingut ära ning näen, et “JÄRELMÜÜGI KORV” nupukesele ilmus taha märge (3/15€). See tähendabki, et olen lisanud 3 lepingut korvi, millede jääk on kokku 15€.

Pilt2 müügikorv

Samm 4: müüdavate laenude järelturule lisamine ning alla- või juurdehindluse märkimine

Kui soovid lisada maksimaalset juurdehindlust (5%), siis tuleks lahtrisse “Kui palju soovid keskmiselt hinda muuta (+/-)?:” märkida 5 ning klõpsata “UUENDA HINDASID” nupule. Allahindluse lisamise soovi korral juhendatakse seda tegema.

Alloleval pildilt on näha, et soovin saada 5€ lepingu eest 5,25€. Sellelt arvutatakse veel müügitasu maha ning kokkuvõttes peaksin saama ca 5,1-5,2€ vahele lepingu eest.

Kui kõik valmis, siis tuleks vajutada “MÜÜ LAENUD” nupukest.

Pilt3 müüdavad laenud

Samm 5: kinnita

Nüüd tuleb kas lisada parool või ID-kaardiga audentida lepingute järelturule viimine.

Pilt4 kinnita

Peale seda kinnitatakse, et lepingud said järelturule müüki pandud. Pilt5 tehtud

Nii lihtne või raske lepingute järelmüüki lisamise protsess oligi. Kui tuleb vilumus, siis käib ta tõenäoliselt veelgi lihtsamalt.

Investeeringute all on näha järelmüüki pandud lepingute kuupäev.

Pilt6 investeeringud  kuupäev

Järelmüüki lisatud lepingute puhul ma kiiret müüki ei eelda. Seda sellisel lihtsal põhjusel, et kõikide puhul on tegu Soome klientide lepingutega ning kuna Soome turg on investorite jaoks alles teadmata käitumisega, siis väga aplalt neid oma portfelli osta ei soovita. Eks nad sellised katse-eksitusmeetodi lepingud ole, ka Rahapuu portfelli jaoks. Kui muud kasu neist ei saa, siis kogemuse järelturu protsessidega ikka saab.

 

[Täiendus]

Kell 12:30 ajal oli esimene laen maha müüdud, seega võttis ühe Soome lipukesega laenu müük aega poolteist tundi. Mis aga tasub tähele panna: teenustasu peavad maksma ostja ja müüja, kuid müügi puhul teenustasu ei võeta kontolt automaatselt maha. Põrkusin probleemi otsa siis kui hakkasin põhiturul uut investeeringut tegema ning süsteem teatas, et mul on maksmata arveid.

Minu isePankur >> Raha >> Arved

Kõik maksmata arved saab maksta ühekorraga ja maksmine käib sisuliselt ühe hiirekliki abil (eeldusel, et sobilk summa on kontol olemas).

Järelmüük, kas see päriselt ka töötab?

Algatuseks mainin ära, et ma isiklikult ei ole järelturul mitte ühtegi tehingut teinud ja sellelaadne kogemus puudub.

Siiski on võimalik sellelt lingilt lugeda ühe investori toimetamisi järelturul. Ta oli 700 eurot jõudnud isePankuri kaudu investeerida, kuniks tekkis järsku vajadus investeeringud maha müüa ja kapital vabastada. Müüki läks kogu portfell maksimaalse juurdehindlusega (+5%). Nädal aega peale portfelli müüki paiskamist oli alles jäänud veel vaid 30€ eest lepinguid. Kõige kiiremini läksid kaubaks laenud, millede intress oli 25% või kõrgem (soovituslikult vähemalt ka esimene tagasimakse sooritatud ning laitmatu krediidiajalugu). Müüdud lepingute väärtused olid vahemikus 5-30€.

Kokkuvõtlikult võiks öelda, et järelturg töötab. Päriselt ka!

Olge julgemad investeerima! 🙂

Elustiil: teine võimalus – jaa või ei?

Inimene on ajas muutuv. Meie mõttemaailm muutub aja möödudes küpsemaks ja suudame ümbritsevat võib-olla paremini hinnata kui varem.

Ühel sellisel mõttehetkelt tabasin end paar päeva tagasi, kui vaatasin bussiaknast välja. Oli üle pika aja teine kord, kui oma mugavustsoonist välja astusin ning autosõidu asemel bussi valisin. Esimene selline juhtumine oli juulis. Sellised hetked on suurepärased võimalused oma mõtteid korrastada, autoroolis tuleb fookus seada muule ning mõte ei saa päriselt puhata. Kuna sülearvutit kaasa tassida ei viitsi ning tahvelarvutit mul pole ja nutitelefoni bussireisi ajal on ebamugav sõrmitseda, siis tuli mul sedakorda leppida raamatuga. Päris reaalse raamatuga, millel oli lehed ning jääv sisu. Olin kapi pealt kaasa haaranud Robert Kiyosaki teose “Rikas isa, vaene isa”. Juba mitu head aastat oli see seisnud, ilma et keegi teda puutunud oleks.

Mäletan, et esimest korda valdasid mind seda raamatut lugedes tugevad emotsioonid. Sain teada asju, mille peale ise ei olekski tulnud. Siis aga “kasvasin” nendest ideedest ja mõtetest välja ning vahepeal pidasin seda raamatut isegi ohtlikuks. Eriti majanduskriisi valguses, kus paljud laenajad olid turult “tappa” saanud.

Enne kui jõudsin raamatut lugema hakata, vaatasin mõne põgusa hetke bussiaknast välja. Üks inimene liigub siin, teine seal, kolmas suitsetab, neljas otsib prügikastist taarat ning viies sõimleb kuuendaga. Tol momendil tundus orkestrist väljas olevat neljas inimene, kes lihtsalt ei sobinud pildiga kokku. Sest ühiskond on meile ette kirjutanud standardid, millest peame rangelt kinni hoidma. Või siiski?

Kuna bussisõit oli pikk, siis jõudsin märkimisväärse osa raamatust läbi lugeda. Praamil sirutasin jalgu ning avastasin end mõtlemast, et tegelikult on raamatus siiski väga palju huvitavaid ideid. Täna oskan ma asju hinnata tunduvalt teistsugusema pilguga, kui viis aastat tagasi, mil raamatu soetasin. Mäletan, et toona peeti “Rikas isa, vaene isa” raamatut väga radioaktiivseks teoseks ning tükk aega kaalusin ostu. Lõpuks tegin impulssostu ning enne lugemist jõudsin oma otsust vähemalt viis korda kahetseda. Peale lugemist rahunesin. Money well spent! Sest selle 150 krooni eest sain rohkem kui ühe hea mõtte ja heade mõtete eest võib maksta (ehk autorile midagi tagasi anda).

Tagasitulles taarakorjaja juurde, siis tegin enda jaoks pisikese, kuid mõjusa avastuse. Välimuse poolest võis pudelikorjaja puhul olla tegu pensionäriga. Pensionär aga saab riigilt “palka” pensioni näol. Kuna pensionide suurused ei ole Eestis väga kiiduväärt suured, siis iga pudel on arvestatav lisatulu. Ta on ühekordne ja mitte väga suur, kuid siiski on tegu lisatuluga. Ometigi vaatame me halvasti inimesi, kes oskavad omas väikeses maailmas kastist välja mõelda ja raha teha sisuliselt mitte millegist. Sest meie sellest taarast ei huvitu, vastasel juhul me ei paneks seda prügikasti!

Kui nüüd luua paralleeli seda meie enesega, siis tegelikult üritame ka meie sent-sendi haaval oma portfelli üles ehitada. Ainult meie “taaraks” on midagi püsivamat, mis meile rohkem kui ühe korra tulu tooksid. Näiteks raha, mille korduvalt välja laename.
Siiski oleme me ise tihtipeale jätkuvalt kinni ühiskonna standardites. Edukamaks olemiseks on vaja mõista rohkem teisi ja seeläbi avanevad ka võimalused. Innovatsioon tuleb läbi uuenduste ja uuendused tulevad läbi avatuma mõtlemise. Seega anna võimalus neile inimestele ja asjadele, mis senimaani on pälvinud Sinu halvakspanu. Palju võib olla muutunud!

PS! Soovitan kõigil uuesti lugeda ka “Rikas isa, vaene isa” raamatut. Teine võimalus annab teised mõtted. 🙂