Kuuülevaade: JUULI 2013

Juuli keskpaigas hindasin isePankuri juuli laenumahte üpriski valesti. Eeldasin, et jaanipäevapidustustega seoses tehti suve tipp ära ning võib-olla järgmist head tulemust võiks loota augustist (koolialguse ostud). Tegelikkuses on juuli laenumahud seninähtust suurimad üldse: üle 550 tuhande euro. Eelmise tipuga (juuniga) võrreldes enam kui 100 000 euro suurune kasv. Kuidas edasi? Ärge minult küsige! Kogukondlik laenamine on võtnud täiesti uued mõõtmed ning kui suurt lendu siit oodata võiks, seda ma ei julge enam ennustada. Aga see on üllatus positiivse poole pealt!

Kvaliteet

Graafikuid analüüsides olen märganud, et pikemate viivislaenude osakaal väljastatud laenumahust on olnud pigem alla 10 protsendi (senimaani). Iseenesest ka seda tulemust ei saa halvaks lugeda, sest tegu on siiski tagatiseta tarbimislaenudega. Samas mahtude kasv on olnud märgatav – kas nüüd võib karta hüppelist viivislaenude kasvu? Rahapuu portfelli tulemus on seal 3 protsendi kandis. Ise loeksin seda väga heaks tulemuseks ning pikas perspektiivis jätkusuutlikuks. Samas tõese pildi saamiseks tuleb veel kaks kuud oodata – juunis ja juulis sai väljastatud laenusid pea 50% väärtuses praegusest portelli mahust. Kuidas need lepingud laekuvad, seda on veel raske öelda. Augustis nii suurt rahalaeva laekumas ei ole, seega jätkan tavapärase „mõne“ lepinguga.

IsePankuri portaali tootlusajalugu on üldkokkuvõttes olnud fenomenaalne, sest enam kui 80 protsenti investoritest on saavutanud üle kümne protsendilise tootluse aasta baasil. Rahapuu portfelli suunas võime ka rõõmuhõiskeid kuulda, sest viimase nädala tootlusgraafik on näidanud stabiilselt üle 15% tootlust. Portaali keskmine (ehk 18,5%) jääb siiski veel püüdmatusse kaugusesse. Aga see ei tähenda, et seda püüdma ei peaks! 15 protsendi joone tõmbasime ammu-ammu maha, salamisi püüame hakata ületama portaali keskmist (benchmarkile tuleb pähe teha!).

Enne kui Rahapuu portfelli numbreid lähemalt piilume, siis kerge ülevaade üldisest laenumahtude dünaamikast isePankuris. Nimelt on isePankuri laenubörsi kaudu alates portaali algusest väljastatud juba enam kui 4 miljoni euro eest laene. Päris mitukümmend miljonit krooni vanas rahas! Igakuiselt liitub keskmiselt 1300 uut investorit/laenusoovijat portaaliga ning nüüdseks on meid kokku juba enam kui 22 tuhat. Aga kõik ei ole eestlased! Seega meie ühe koma kahe miljoni inimese suurune Eesti turg on veel tegelikult suuresti vallutamata. Sellest hoolimata on isePankur oma teenuste ampluaad laiendanud ka Soome. Hetkel tundub Soome-teema kõik nii keeruline olema, mispärast nendesse laenudesse veel ei julge investeerida. Kui kartul tuleb oma maalapilt, siis miks minna Hiinasse kolme riisitera pärast maid jagama!

Nutma ajavat statistikat näitab investorite sooline jaotumine. Naised, kus Te kõik olete? Miks on üle 90 protsendi investoritest meesloomad? Ometigi on sotsiaalne laenamine „odav“ viis investeerida, võrreldes näiteks kinnisvara või aktsiatega.

Nii, loeme Rahapuu portfelli hernekaunad ka siis kokku.

Laenusid väljastati oi-oi kui mitu. Kui kiiruga numbrid kokku löön, siis saan tulemuseks 33 laenulepingut. Kõik erinevatele kasutajatele ning sedakorda lähenesin taaskorda „loominguvaeselt“ ehk siis 5 eurot lepingu kohta. Vahepeal kontrollisin numbreid ja tuleb tõdeda, et sõlmitud on küll 33 lepingut, kuid 32 sellest unikaalset laenajat, sest üks laenuvõtja on saanud 2×5 eurot (kajastub kahe eraldi lepinguna – hea võimalus üks soovi korral järelturul näiteks maha müüa).

Mul on loodud võimas Exceli tabel, kus on väga palju erinevat infot kirjas. Igasugused protsentarvutused ja nii edasi. Kahjuks pean tõdema, et täna olen jõudnud arusaamale, kus suurel osal nendest tabelitest puudub üldse sügavam mõte. Näiteks olen arvutanud välja igakuiselt rahavoogu tekitavate päevade arvu. Kui mõni laenuvõtjatest soovib laenu ennetähtaegselt laenu tagastada, siis lööb see tabeli lihtsalt sassi. Samamoodi olen arvestust pidanud sõlmitud laenulepingute osas. Samas hakkavad osad lõppema ning paar tükki on juba lõppenud ning sellise tabeli pidamine on ressursimahukas ja väga suurt lisaväärtust ei loo. Ainult näeb ära kui palju ühte või teise krediidigruppi olen teinud investeeringuid.

Kõige pädevamateks numbriteks võiks pidada laekumisi protsentuaalselt. Kui ikka planeeritud on mingisse kuusse 15 eurot rahavoogu ning tegelik tulem on 14 eurot, siis annab see meile keskmise laekumise kätte. Meie näite puhul on tulemuseks 93,3%. Laekumine koosneb kahest komponendist: põhiosa ja intress. Ka nende suhtelisi laekumisi on võimalik arvestada. Seega pikas jooksus võib-olla teekski ülevaate järgmistest asjadest:

  • tootlus
  • laekumised (põhiosa, intressi ning kogulaekumised)
  • portfelli mitmekesistamine
  • viivislaenud ning pankrotistunud laenud

Tootlus

Viimastel päevadel on tootluskõver olnud allasuunas. Viimane rahaline laekumine oli pea nädal tagasi ning XIRR meetodi eripärast tulenevalt ongi suund allapoole võetud. Augusti alguses toimub kindlasti taastumine, seega tootluse osas ma hetkel väga muret ei tunne.

Pilt

Laekumised

Pilt

Põhiosa laekus 95,5% planeeritust (eesmärk 90%), intresse 93,2% planeeritust (eesmärk 80%). Kokku laekus 94,7% planeeritud summast (eesmärk 87%). Kui ajalooliselt üldist dünaamikat jälgida, siis pettumust valmistas aprill (ega veebruarilaekumisedki väga head olnud) ning ülejäänud kuud on kenasti juba üle 93% planeeritud summast laekunud. Toona oli portfell parimal juhul veerand tänasest portfellist, seega iga laekumatajätmine tekitas suuri kääre tegelike tulemuste vahel.

Portfelli mitmekesistamine ehk diversifikatsioon

Laenumajanduse üheks kõige olulisemaks eduvõtmeks on ilmselt portfelli diversifikatsioon. Mida suurem on mitmekesistamise osatähtsus, seda tõenäolisemalt on portfell edukas. Lühidalt kokkuvõttes: edukas on see, kelle ühe keskmise lepingu laenujäägi osakaal portfelli on võimalikult väike. Kui alustad investeerimist, siis esimese lepingu sõlmimisel on diversifikatsioonimäär 100%. See tähendab, et üksainumas leping moodustab portfellist 100%. Kui see peaks põhja minema (pankrotistuma), siis kaotused on 100% portfellist. Kui aga oled olnud edukas ja näiteks 10 lepingut korraga sõlminud (unikaalsete kasutajatega) ning lepingu väärtus on kõigil sama (näiteks 5€), siis on diversifikatsioonimäär 10%. Kui üks leping vett läheb vedama, siis tõenäoliselt 90% rahast on sul siiski olemas (pluss intressid ehk lõppkokkuvõttes võid siiski plussis olla).

Rahapuu portfelli diversifikatsioonimäär on täna 0,79%, seega keskmine laenuleping moodustab portfellist 0,79 protsendilise osa (arvestatud jäägi põhjal). Sisuliselt võib pankrotistuda kuni 12 lepingut, enne kui portfellist 10 protsendiline osa saab kahjustatud. Selle määra allapoole toomine on ka üks põhjustest miks viimasel kuul vaid 5 euroste “panustega” olen mänginud. Kui mitmekesistamise näitaja saaks 0,5% peale, siis võiks juba rahul olla ja edasi suuremate panustega “mängida”. Näiteks A1000 lepingule 20€, A900 lepingule 15€, A800 lepingule 10€ ja ülejäänutele 5€ lepingu kohta.

Kuidas arvutan diversifikatsioonimäära?

a) Leian keskmise laenulepingu jäägi ehk summeerin kõik aktiivsed laenulepingud kokku ning jagan aktiivsete lepingute koguhulgaga.

b) Summeerin kõikide aktiivsete lepingute jäägid kokku

c) Jagan keskmise lepingu jäägi kõikide aktiivsete lepingujääkidega kokku ning korrutan saja protsendiga (ehk (a / b) * 100%)

NB! Arvestan sisse ka pankrotistunud laenud, sest nõuded nende vastu on jätkuvalt üleval.

Viivislaenud

Pilt

Viivises on 0,64% portfelli mahust ning üle 60 päeva viivises on 2,16%. Kokku 2,8% on “mustas” nimekirjas. Täiesti tubli tulemus, arvestades, et viimane pikaajalisemalt probleemne laen on veebruaris väljastatud. Eks neid väiksemaid sutsakaid ikka vahepeal juhtub, kus üks või teine laenuvõtja jääb mõned päevad hiljaks, ent see ei ole portfelli käitumise suhtes seni märkimisväärne olnud.

Miks investeeringute pirukasse kaasatakse tagastatud põhiosa? Ei oska vastata, minu jaoks tundub see vale olevat. Arvesse võtan ikkagi investeeringute jäägi, kaasates ka viivises ja üle 60 päeva viivises olevad laenud – nõue on ju üleval.

Laenumahud

Pilt

Rahakotirauad tõmbasin ka juulis suhteliselt laiali. Juuni mahtu täis ei teinud, ent väga palju maha ka ei jäänud. Augustis sellist pidu enam ei tule, seega pigem ootaks maikuu laenumahu kanti jäävat tulemust. Hea on see, et praegu teenin piisavalt rahavoogu, et see omakorda uuesti välja laenata. Seega mai laenumahu saavutamiseks ei pea ma ise väga palju panustama.

Rahavood

Kunagi aasta alguses lootsin 32 eurot rahavoogu tekitada aasta viimaseks kuuks. Sellest summast on veel 6-7 eurot puudu ning eesmärgi täitmine (suuresti juuni-juuli tõttu) on praeguseks juba imelihtne. Seega lööks maha uue aiateiba koos eesmärgisildiga: 50€ rahavoogu kuus detsembris!

Kuigi ma olen praegu enam kui kindel, et üle 40€ klubisse aasta lõpuks jõuda on väga raske (kui just mingit rahapada ei leia vahepeal), siis eesmärk peab olema! Ja parem on, kui see pisut kõrgemgi!

Intressid

Juulis väljastatud laenude keskmine intressimäär oli 27,34% (madalaim 15%, kõrgeim 30%). Veebruariga ei anna uut strateegiat isegi mitte võrrelda, toonane väljastatud keskmine intressimäär oli 15,14% (madalaim 9,5%, kõrgeim 28%).

Vigu tasub teha, sest ainult nii on võimalik vigadest õppida! Sellegi poolest loodan, et kasutate minu vigu oma hüvanguks ära ja teete paremad investeerimisotsused! 🙂

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s