Portfelli tootlus konkreetsel ajahetkel (iP)

Portfelli tootluskõver on praegu olnud allapidise suunaga. Paljuski tänu 9-14% intressimääraga laenude sissevõtmise tõttu. Aprillis antud laenud hakkavad tootluskõverat mõjutama juunis ning selleks ajaks ootan-loodan tootluskõvera suunda ülespoole. Stabiliseeruda võiks 15-20% vahel.Pilt

Nädalaülevaade: 15.04 – 21.04 (2013)

Hei-hei!

Nädal oli mõnes mõttes edukas, teises mõttes mitte nii väga. Uusi laenulepinguid sõlmisin vaid 3 tükki, kuid selle eest olid nad prisked ehk 28% intressimääraga. Põhiosa tagasitiksumist tuleb nende laenude puhul oodata 3 kuni 5 aastat, olenevalt lepingust. Kvaliteedi poolest olid kaks laenulepingut parima reitinguga ning üks tagasihoidliku A700 märgisega.

Kaks investeerimispakkumist on alles ootel ning nendele vastust ootan juba uuel nädalal. Üks tõenäoliselt õnnestub, teine paraku mitte.

Käbisid kandsin kontole 15€ jagu. Taktikana tundub iganädalane 10-20€ kandmine huvitav, ent reaalsuses mingisuguseid jooni maha tõmbama hakata ei soovi. Siis läheb alati nihu.

Üle-eelmise nädala kuuest viivislaenust kaks said tasutud ning kaks üsnagi arvestatava ajatärmini. Üks lubaja on sedakorda taas alt vedanud ning ühte ei ole peale viimast, märtsi lõpu lubadust enam kohata suutnud. Nädala jooksul saatsin kõigile võlgnejatele küsimuse maksmise kohta, kaks neist ka vastasid.

Tootluskõverast positiivset rääkida ei saa. Lootsin juba sel nädalal tagasi olla üle 10% tootluse „klubis“. Tänane seis näitab 8.75% per annum. Sellegi poolest on kõva edasiminek eelmise nädala 4% kandist. Usun, et kuu jooksul saab see eesmärk täidetud, siis jääb üle seda vaid hoida!

Investeeringuid konkreetselt välja enam ei too. Keda need ikka huvitavad, eks. Minu meelest on palju mõnusam lugeda-vaadata üldiseid graafikuid, portfelli struktuuri muutuseid ja intressikõverat. Seda rada üritan nüüd sammuma hakata. Rohkem pilti, vähem möla.

Üks idee on mõttes veel mõlkumas, iseasi, kas leian piisavalt võimalusi ja motivatsiooni ta teoks teha. Sellest juba võib-olla tulevikus.

Uuelt nädalalt palju ei toota. Maksimaalselt 2 laenulepingu sõlmimist. Arvestades, et kogu aprilli jooksul on sõlmitud juba 16 laenulepingut, siis kogu aprilli saagiks võiks jääda 20 lepingut. Et oleks mais midagi püüda ja ületada. Normaalseks võiks pidada 8-12 lepingu sõlmimist ühe kalendrikuu jooksul. Eks mai kuus (juhul kui mulle meelde tuletate) teen väikese graafiku lepingu sõlmimise hulgast selle aasta nelja kuu jooksul. Hiljem on tagantjärgi kindlasti põnev jälgida.

Üks mõte mis peast veel läbi käinud on: teha mingisugune emotsiooni kirjeldav näidik, mida siis vastavalt iga nädal uuendan. Selleks tuleks muidugi välja töötada erinevad suunad-valdkonnad ja vastavalt sellele punktid määrata. Kunagi kui aega leian, siis vast proovin mõtte selles suunas uuesti tööle panna. Olemuselt on ta muidugi pigem subjektiivne kui et objektiivne näidik. Hetkel ajaga kiita pole, koolis eksamid tulemas, tööl palju põnevat toimumas ning rulluiskudelt sai tolm maha pühitud.

Ideed-ettepanekud on alati oodatud. Näiteks läbi Facebooki kommuuni “Rahapuu”.

Olge mõnusad! 🙂

Rahavoogudest

Vahest juhtub, et laenutaotleja soovib madala intressimääraga laenu vahetada ümber kõrgema intressimääraga laenu vastu. Miks on see nii?

Oletame, et meil on laenuvõtja Juhan, kes on võtnud 3-aastase maksetähtajaga laenu summas 3000€ intressiga 10% aastas laenujäägilt. Juhan saab 350€ suurust netopalka kuus. Arvestades isePankuri tingimusi saame kuumakseks sellise laenu kohta 106,14€, kusjuures laenusumma suurus on iga poole aasta tagant vähenev (näiteks viimase osamakse summa on 97,82€ kuus). Aasta aega on Juhan viisakalt oma laenuvõlgnevust vähendanud ning põhiosa summa moodustab peale 12. laenumakset 2018,44€.

Edasi võib juhtuda näiteks kaks järgmist stsenaariumit:

  • Juhan peab palgakärpega leppima ning uus netotöötasu summa on 290€ ühes kuus.
  • Juhan leiab investeerimisvõimaluse, mis pakub 20% tootlust aasta baasil.

Esimese näite puhul on Juhanil mõistlik oma kulud üle vaadata ning vajadusel viia läbi korrigeerimisi kulubaasis. Toidule kuluvat rahasummat vähendada ei saa, samuti elamiskulusid (üür, kommunaalid). Neid võime lugeda peaaegu et konstantseteks. Mõistlik oleks võtta summas 2100€ uus laen pikema maksetähtajaga ning refinantseerida olemasolev laen. Näiteks 3 aasta pikkuse ning sama intressi juures teeb see laenu kuumakseks 74,28€, mis on ligikaudu 30€ väiksem summa kui algse plaani kohaselt maksma oleks pidanud. Lõppkokkuvõttes osutub selline lähenemine absoluutväärtuselt küll kallimaks, ent vähendab jooksvalt survet rahakotile. On ka võimalus, et võetakse kõrgema aastaintressiga, näiteks 15%, laen 5. aastaks, sellisel juhul oleks kuumakse ligikaudu 54€. Kuigi Juhani palk langes 60€ võrra, siis ei pea Juhan oma tarbimisharjumusi kallima laenu sissevõtmisel väga palju muutma. Sellist tegevust võiks nimetada ka kulude ümberstruktureerimiseks.

Miks selline idee ei ole halb? Kui vaatame Statistikaameti andmeid, siis näeme, et keskmine brutopalk on näiteks aastatel 2002 – 2007 kasvanud 393€ pealt 725€ peale kuus. Selle näite põhjal moodustaks laenu osakaal 2007. aastal tunduvalt väiksema osakaalu palgast kui 2002. aastal. Võib isegi öelda, et palgakasv on olnud kiirem kui laenu tagasimakse intressikulu. Tõsi, me ei saa eeldada sellise palgakasvu tempo jätkusuutlikkust (näiteks 2007 – 2012 on pilt juba teine), kuid selline lähimineviku kogemus toetab meie teesi.

Teise näite puhul võib piltlikult ette kujutada teoreetilise olukorra, kus Juhani praegune laenumakse on näiteks 250€ kuus. Kui ta asendab 10% intressiga laenu pikaajalisema ja näiteks  15% laenu vastu ning uue laenu kuumakseks kujuneb 150€, siis on Juhan tekitanud enesele 100€ vaba rahavoogu igas kuus juurde. Juhul kui Juhanil on mõni alternatiivne investeerimisvõimalus ning ta investeerib iga kuu ülejääva 100€ kõrgema tulususega projektidesse (näiteks 20-25% tulusus aastas), siis kokkuvõttes võib selline muudatus tähendada, et algne 10% intressiga laen on paberite järgi küll 15% laenuga asendatud, ent tänu vaba rahavoo investeerimisel kõrgema tulususega projektidesse kujuneb kokkuvõttes olemasoleva laenu intressimääraks hoopis näiteks 7-8%.

Majanduskriis näitas meile ära, et rahavoogude juhtimine on oluline teema. Alati ei maksa kiivalt taga ajada kogukulude minimiseerimist. Teinekord on likviidsus märgatavalt olulisem. Kui näed, et palka laekus sedakord pisut vähem loodetust, siis tee kõik selleks, et sul oleks enne uut palgapäeva väikene tagavara olemas. Pikemas perspektiivis minimiseeri kulusid või tõsta tulusid.

Rikkuse kohta ütles Peeter Koppel mõned päevad tagasi väga tabavalt: “Rikas ei ole mitte see, kellel on palju asju, vaid see, kes on võimeline enne palgapäeva maksma deebetkaardiga”.

Uue auto või teleka ostu ei pea lükkama kaugesse tulevikku, ent sellest hoolimata tuleks rahaasjad korras hoida!