isePankuris väljastatavaid laenusid on kahte tüüpi: kiirlaen ja tavalaen. Kiirlaenul on intress ette määratud ning kui laenumaht täitub 100-protsendiliselt, siis lõppeb kiirlaenu panustamine automaatselt. Juhul kui kõik dokumendid on korras, sõlmitakse investorite ja laenuvõtja vahel laenuleping (teinekord võtab dokumentide kontroll kuni nädal aega ning ei ole harvad juhtumid kui siis laenutaotlus ikkagi läbi kukub). Siinkohal ei ole oluline millise protsendiga oled panustanud (loomulikult peab panustatav protsent olema etteantud intressimääraga kooskõlas ehk kui laenuvõtja lubab maksta 28% laenujäägilt, siis 35% pakkumist ei ole mõtet teha, sest see ei lähe arvesse), laen väljastatakse ikkagi etteantud ja fikseeritud intressimääraga. Tihtipeale magusamad palad napsatakse isePakkujate poolt ära ning manuaalselt ei jõuagi investeeringut teha. Tavalaenul jällegi on etteantud ajalimiit ning selle aja jooksul saavad investorid oma pakkumisi teha. Samuti kehtib minimaalse intressi printsiip ehk kõik laekuvad pakkumised reastatakse vastavalt intressimäärale ning pakkumise ajale (vanemad pakkumise on eelisseisus). Kui aja lõppedes on laenumaht 100% täis pakutud, siis võidavad pakkumise need investorid, kellel oli väikseim intressimäär laenu täites.
IsePakkuja on automaatne laenupakkumise süsteem ning ühel investoril võib olla aktiveeritud mitu isePakkujat. Sisuliselt tähendab isePakkuja seadistamine seda, et investoril ei ole vaja ise investeerida, vaid isePakkuja teeb tema eest töö ära. IsePakkuja rakendub uutele laenudele, seega olemasolevaid laenutaotluseid isePakkuja rakendamisel enam läbi ei vaadata ning neisse tuleb investeerimispakkumine soovi korral teha käsitsi.
Olgu veel öeldud, et ühte laenu saab panustada maksimaalselt kas 500€ või kuni 20% laenumahust. 1000€ laenutaotluse korral tähendab see maksimaalselt 200€ investeerimist. Eks ikka selleks, et kõigile jaguks laenutaotluseid.
Mõningasel juhul on isePakkuja väga hea lahendus, teisel juhul mitte nii väga. Mul on olnud mitu korda olukord, kus isePakkuja teeb pakkumise (laenutaotlus vastab isePakkuja kriteeriumitele), ent tegu on tavalaenuga, mis raha nädalaks ajaks reserveerib. Oh seda kurvastust kui selgub, et laenumaht täis ei tule ja raha on nädal otsa kinni seisnud (selle asemel et see kusagile mujale investeerida). Samas on isePakkuja teinud ka magusaid A1000 28% laenudesse pakkumisi.
Käsitsi investeerides uurin enamasti päris põhjalikult laenuvõtja laenuprofiili. Kuna isePakkuja on mul seadistatud pigem A1000 kategooria laenudesse pakkumiseks, siis madalama skooriga laenusoovijad tuleb mul käsitsi üle vaadata. See on üks osa planeerimise-fokusseerimise-emotsioonide taltsutamisest. Mitte anda laenu liiga kergekäeliselt, ega ka liiga raskelt.
Esimese asjana näeb investeerimislehel alati soovitud laenusummat, intressi, krediidiskoori, taotluse tüüpi ning taotluse lõppemise aega. Väikese vihjena on olemas laenuvajaduse sihtotstarve. See on esimene filter läbi mille sorteerin enda jaoks sobivad laenud välja. Kui võrdluses on A1000 laen 25% intressiga ning A600 laen 28% intressiga, siis loomulikult on esimene minu jaoks turvalisem ja põnevam valik aga seda kindlasti mitte alati.
Laenutaotluse lahtiklikkimisel jõuame laenuprofiili. Tähelepanu tasub pöörata laenuvõtja portaaliga liitumiskuupäevale ning tehtud tagasimaksetele. Kui tegu on uue kasutajaga, siis ma esialgu oleksin võib-olla natukene skeptilisem. Mõni inimene võib olla lihtsalt mõttega, et tuleb ja võtab laenu ning peale raha kättesaamist on ta kadunud. Juhul kui laenuvõtja on varasemalt tagasimakseid juba teinud, siis võib eeldada, et sarnase mustri järgi käitub ta ka tulevikus ning tavalaenu puhul võib intressilatti mõningasel määral allapoole tuua.
Järgmisena tuleks uurida laenuvõtja maksehäireid. A1000 skooriga laenuvõtjal ilmselgelt maksehäired puuduvad ning kuigi A600 on äsjaste lõpetatud maksehäiretega laenuvõtja, siis tasub uurida millest on maksehäired tekkinud ning mis summadest jutt käib. Olen andnud paarile A600 skooriga inimesele laenu kuna maksehäiretes kajastub, et kokku on inimesel vaid 1 maksehäire ning see on summas kuni 64 eurot. Ei ole mõistlik ühele pulgale asetada kroonilist võlgnejat ühekordse eksijaga.
Teatavasti 2009 oli suur majanduskriis meid kõige valusamalt torkimas. Paljud inimesed jäid tööst ilma võid pidid aktsepteerima palgakärpe. Kirjeldatud olukord võis olla katalüsaatoriks laenuvõtja maksehäirete tekkimisel. Kui häireid on mitu, ent nad on sama lühikese perioodi sees, siis võib see viia arusaamiseni, et olukord on korraks läinud hapuks ning inimene üritas end võimalikult palju päästa. See ei tohiks kultiveerida investorites kultiveerida arvamust, et sellisele laenajale ei tohiks pakkumist teha. Rasked ajad võivad meid kõiki kummitama tulla.
Aga mis siis kui laenaja on küllaltki noor ja tal on olnud maksehäired? Siis on minu jaoks selge, et seal võib olla probleeme edaspidiste laenu tagasimaksetega. Vanuse näeb ära pisut ülevamalt poolt ning kindlasti tasub analüüsi tehes seda arvesse võtta.
Maksehäiretest edasi liikudes jõuame üldise info peale: millisel pinnal inimene elab (üüripind, oma pind), milline on tema ülalpeetavate arv (lapsed) ning kui kaua ja kus sektoris töötanud on. Laps on positiivne indikaator kuna siis võib eeldada, et inimene on kohusetundlikum. Üüripind teeb ettevaatlikumaks – ta ei ole kinnisvaraga seotud. Võtame eelduseks, et kinnisvara soetanud inimene oma elamisest lahti saada ei soovi, mistõttu võib öelda, et kinnisvara omav laenuvõtja maksab tõenäoliselt paremini laenu tagasi.
Edasi jõuame laenuvõtja tulu-kulu struktuurini. Vahest on mul suu päris ammuli vajunud kui näen, et kolmekümnendates noormehed saavad kaugelt üle tuhande euro palka, aga on kiirlaenude lõksus. Häirekell võiks siis tööle minna, sest tõenäoliselt on siin tegu inimesega, kes rahaga väga oskuslikult ümber ei käi. Kas temas oleks potentsiaali meile tagasimakseid sooritada? Kulustruktuuris on oluline märgata väljatoodud kohustuste kuumaksed. Kui sealt leiab hulganisti kiirlaene, mida nüüd sihtotstarbeliselt üritatakse finantseerida, siis on see küll hea progress aga kes ütleb, et uusi kiirlaene peale võtma ei hakata? Siit saab tihtipeale infot eluaseme laenu osas!
Kindlasti tasub jälgida laenujääki (kas laenusid on hakatud tagasi maksma ning kui suures osas seda tehtud on?) ja laenukoormuse osakaalu palgast.
Sellega on põhiline analüüs tehtud ning saab juba mingisuguse pildi ette vaadeldavast laenutaotlusest. Tavataotluste puhu on näha ka investeeringud, mida on teinud teised isePankuri investorid. Alguses võtab selline analüüs võib-olla kaua aega, ent mida vilunumaks saad, seda rohkem hakkad märkama olulist informatsiooni.
Edukate investeerimisotsusteni!
Rahapuu portfell 